Kuigi kõige kiirem viis hädaabiteate edastamiseks on ikka helistamine numbrile 112, ei ole kõigil võimalik seda alati teha. Nii käivitas häirekeskus juba mõnda aega tagasi eelkõige kuulmis- ja kõnepuudega inimestele mõeldud võimaluse saata sõnumiga hädaabiteade numbrile 112. Näiteks on mugav kasutada seda ka siis, kui inimene tuleb kurgumandlite või suuõõne operatsioonilt ega saa rääkida, kuid vajab abi.
Selleks, et abi kiiremini kohal jõuaks, tuleb enne võimaluse kasutama hakkamist luua SMS-112 kasutajakonto internetiaadressil https://sms.112.ee. Konto loomisel sisestatakse süsteemi juba osa abi väljasaatmiseks vajalikust infot ja nii kulub hiljem hädaolukorras sõnumi toksimisele vähem aega.
Kas sõnumit saab saata igalt telefonilt?Hädaabisõnumit 112-le saab saata kõigilt mobiiltelefonidelt. Lauatelefonilt ei ole tehniliselt võimalik sõnumit saata.
Mis juhtub häirekeskusele saadetud teate sõnumiga? Kas sellega tegeletakse nagu tavalise väljakutsega?Tegelemise kiirus sõltub kasutajakonto olemasolust häirekeskuse andmebaasis.
Kui sõnum tuleb kasutajakontoga telefonilt, siis see jõuab kohe päästekorraldaja töölauale. Kui ka sisu on abi väljasaatmiseks piisav, antaksegi appiruttajatele väljasõidukorraldus. Vajadusel küsitakse lisateavet SMSi teel. Seega tuleks telefoniga valvel olla, et häirekeskuse täiendavatele küsimustele aega kaotamata vastused saata.
Kui telefoninumber ei ole süsteemis registreeritud, siis salvestub sõnum üldises keskkonnas, mis ei jõua kohe päästekorraldajani. Neid teateid jälgivad päästeala infotelefoni 1524 klienditeenindajad ning kui sõnumis on info, millest võib järeldada, et vajatakse kiirabi, päästjaid või politseid, siis helistatakse info kinnitamiseks sõnumisaatjale tagasi. Enamusel juhtudest saadakse tagasihelistamisel info, et abi ei vajata. Kuid on olnud ka juhuseid, kus inimene ongi saatnud abi kutsumiseks sõnumi numbrile 112 süsteemis registreerimata telefonilt.
Kas enama info saatmiseks võib sõnumiga kaasa panna ka pildi või video? Näiteks tulekahju suurusest?Pildi või video vastuvõtmise võimalust häirekeskusel ei ole. Seega tuleb kogu info sõnumisse trükkida. Kui info on pikk ja ühe sõnumi tähemärkidest ei piisa, võib saata mitu sõnumit samalt telefonilt. Häirekeskuse süsteem seob kogu info üheks tervikuks.
Kas saatja asukoht tuleb sõnumiga automaatselt kaasa?Hetkel positsioneeritakse häirekeskuses ainult sissehelistaja. Sõnumiga saadetud teate korral tuleb asukoha info kindlasti sõnumisse kirja panna. Kõige kiiremini saab asukoha edastada GPS-koordinaatidena, kui inimene asub kohas, kus puudub konkreetne aadress.
SMS-112 kasutajaks registreerimisel saab süsteemi sisestada nende asukohtade aadressid, kus isik kõige sagedamini viibib, näiteks kodu, töökoht või kool. Kui süsteemi on varem sisestatud kodune aadress ning abi vajatakse kodus, siis pole vaja sõnumisse enam aadressi trükkida, piisab, kui asukohaks kirjutada "kodu".
Aadresside lisamisele ja kustutamisele oma kasutajakontol ei ole piiranguid. Kui näiteks kuulmispuudega inimene läheb paariks päevaks sõbrale külla, siis võib ta enne minekut sõbra aadressi süsteemi lisada ja hiljem selle kustutada. Süsteemi asukohtade sisestamisel on oluline meeles pidada märksõna, mis aadressi juurde lisatakse. Nii ei ole mõistlik kasutada märksõnadena "sõber1" ja "sõber2". Hiljem võivad numbrid segi minna ja abi saadetakse valesse kohta.
Millal sõnumi saatmise võimalust kasutatakse?