Pika ravijärjekorra puhul jäävad inimesed ootama oma võimalust süsteemis või pöörduvad erameditsiini poole. Viimasega oli uuringus osalenutest kokkupuuteid olnud 38%-l. Hinnang erameditsiinile oli riiklikuga võrreldes ülekaalukalt parem. Erameditsiiniga kokku puutunutest pidas seda paremaks 64%, ainult 5% hindas riiklikku meditsiini rohkem.
Uuringust selgus veel, et 47% küsitletuid ei pidanud meditsiinisüsteemi patsiendikeskseks. Kõigest iga kolmas vastanu oli patsiendikesksusega rahul, umbes sama paljud kasutasid ka erameditsiini teenuseid.
Meenub kaks lihtsat lugu, mis leidsid aset viimase kuu aja jooksul. Saaremaal rääkis üks naine, kuidas ta käis Tallinnas tohtri juures, võttes selleks töölt vaba päeva. Arsti juures kulus kõigest viis minutit, mille jooksul vaadati üle uuringu vastus, millega patsient oli digiloos juba ka ise tutvunud. Arst soovitas esialgu jätkata ravivõimlemist.
Teise loo puhul helistas arst patsiendile ja andis teada, et analüüs kinnitas diagnoosi ja ta kirjutab kohe ravimi välja, aga soovib enne täpsustada, ega patsient pole selle vastu allergiline. Arstidel kulus mõlemal juhul sama palju aega, aga patsientide jaoks oli ajakulu
Puudus on terviklahendusi: näiteks võimalus arutada arstiga kiirustamata teisi ravivõimalusi
Pooled uuringus seisukoha võtnud arvasid, et investeeringud tervishoidu pole olnud suunatud patsiendi heaolu suurendamisele ja patsiendi õigused ei ole süsteemis kaitstud. Tuntakse puudust terviklahendustest, näiteks võimalusest soovi korral hilisõhtul EMO-st väljakirjutatuna samas ööbida või arutada arstiga teiste ravivõimaluste üle, ilma et vestlus lõpeks kiirustava lausega, et see on teile parim. On teada, et patsiendi oskuslik kaasamine raviotsuste tegemisse parandab ravi tulemust ja suurendab inimese rahulolu. Samuti hoiab see kokku raha, mida tervishoius viimasel ajal üha rohkem napib. Haiglate kodulehtedelt oodatakse lihtsaid selgitusi patsiendile tema heaolu või ohutuse tagamise kohta ravil viibides.
Konkurentsivabas tervishoiusüsteemis pole aga meditsiinisüsteemil motivatsiooni astuda patsiendi kingadesse. Seetõttu tuleb sotsiaalministeeriumil hakata juhtima muudatusi, mis on suunatud siirale inimlikule hoolimisele ja empaatiale, mitte Exceli tabelitele ega haigekassa ravijuhtumitele. Ka nii on võimalik süsteemi kuidagimoodi hallata, aga see ei ole jätkusuutlik tee.
Faktum & Ariko uuringuga saad tutvuda siin