Menüü

Vastu tahtmist ei saa kedagi hooldekodusse panna

Euroopa inimõiguste kohus leidis, et ainult eestkostja nõusolekust ei piisa hooldekodusse panekuks, kirjutas tänases Päevalehes ajakirjanik Kadri Ibrus.
Euroopa inimõiguste kohus (EIK) tegi eelmisel neljapäeval otsuse, mille kohaselt ei tohi eestkostja, kelleks tihti on kohalik omavalitsus, otsusega kedagi vastu tahtmist hooldekodusse panna. Otsus kehtib kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

EIK otsustas, et psüühikahäirega mehe inimõigusi rikuti tema omavolilise kinnihoidmisega. 55-aastane Jaroslav Červenka pandi vastu tema tahtmist hooldekodusse kinni ja sunniti kaheksa kuu vältel ravile alluma üksnes tema eeskostja antud nõusoleku põhjal. Červenka eestkostja, kohaliku omavalitsuse töötaja, sõidutas Červenka 100 kilomeetri kaugusele tema kodust Prahas, öeldes, et Červenka saab spaahoolitsust oma haigele jalale. Selle asemel viidi ta dementsuse ja Alzheimeri tõve diagnoosiga inimestele mõeldud asutusse, kust teda enam minema ei lastud. Červenka kaebusi eirati. Lõpuks kaebas ta inimõigusorganisatsioonide abiga EIK-sse. Kohus leidis, et Euroopa inimõiguste konventsiooni 5. artikli (õigus vabadusele) järgi oli Červenka kinnihoidmine ebaseaduslik.

Eesti sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper selgitas, et sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei asenda inimese nõusolekut tema seadusliku esindaja nõusolek. „Inimese nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustamise pädevus on ainult kohtul,” selgitas ta seadust.

Tavaliselt piisab inimesega kokkuleppele jõudmiseks põhjalikust olukorra üle arutlemisest, kui inimene tõesti ise enam oma eluga toime ei tule või on endale või teistele ohtlik.  Hoides lugupidavat suhtumist ja leides tema jaoks piisavalt aega, saab suur osa inimestest aru, miks tal on hooldekodus parem ja turvalisem.