Menüü

E-tervis sobib projektijuhtimise negatiivseks õpikunäiteks

Kadri Tammepuu, Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige
Eesti Päevaleht, 15.12.2015.

Tänavu valmis sotsiaalministeeriumi eestvõttel Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2015–2020. Strateegias tõdetakse, et kuna kulude juhtimisega tõhusust rohkem suurendada ei saa, siis eeldavad edasiviivad lahendused süsteemi sisulist uuendamist, teaduse ja innovatsiooni väärtustamist.

Kummitab suutmatus tervisesüsteemi arendamise ideede hulgast optimaalset valida
Tahaksin tähelepanu juhtida kahele selle teostamist takistavale probleemile. Esiteks, meid kummitab suutmatus arvukate tervisesüsteemi arendamise ideede hulgast optimaalset valida. Teiseks, isegi kui valik on tehtud, jääb projekt toppama ja seda ei suudeta kavandatud kujul realiseerida.

Näiteks võib võtta e-tervise süsteemi, mille puhul tuleks jõuliselt tegelda pooleli jäänud süsteemi tervikliku väljaarendamisega, sest kavandatud eesmärke pole siiani saavutatud. Süsteemis olevaid andmeid ei ole võimalik kasutada tervikteenustena, riikliku statistika tarbeks, registrite pidamiseks ega järelevalveks. Digiloo ja digipildi kasutamine on jäänud tagasihoidlikuks ja digiregistratuur pole selle valmimisest möödunud kuue aasta jooksul käivitunud.

Isegi kui valik on tehtud, jäävad projektid toppama
Hoolimata juba 2008. aastast kehtivast seadusenõudest, ei esitata digilukku seniajani kõiki andmeid. Näiteks 92% eriarstiabi teenuse osutajaid (sh haiglad, hambaarstid jt) ei esitanud 2012. aastal üldse andmeid digilukku. Pooled neist, kes andmeid esitasid, esitasid ainult veerandi nõutud andmeid. Nii ei suudeta täita e-tervise laiemat eesmärki, milleks on tervishoiukorralduse tõhustamine. Digiregistratuur, mis 2008. aastal vastu võeti, ei ole samuti tööle rakendunud.

Endiselt puudub Eestis arsti juurde registreerimise tsentraalne patsiendisõbralik süsteem, kus inimene saaks endale kõikide haiglate kõikide sobivate arstide vabade aegade seast mugavalt sobiva aja valida.

Digipilt ei ole siiani kujunenud andmebaasiks, kuhu koguneksid kõik meditsiinilised ülesvõtted. See on osalt viidete ladu, kust saab teada, kus pilt on. Pilti ennast süsteemist aga ei näe.

Praegu kasutatakse süsteemselt ainult digiretsepti. Lahendus osutus edukaks seetõttu, et haigekassa oli sellest eluliselt huvitatud. Teiste e-tervise projektidega on tegelenud Eesti E-tervise Sihtasutus ja vastutus lõpptulemuse eest on olnud hajutatud.

Raha on juba kulunud üle 5 korra enam
Riigikontrolli 2014. aasta hinnangu järgi on e-tervise nõrga käivitumise taga sotsiaalministeeriumi eesmärgistamata ja juhuslik tegevus. Ministeerium on e-tervise juhtimise puhul olnud pigem kõrvaltvaataja, palju aktiivsemalt on osalenud teised E-tervise Sihtasutuse nõukogu liikmed, kes esindavad tervishoiuteenuse osutajaid. Nende initsiatiivil hakati peale nelja põhiprojekti arendama ka lisateenuseid, mis on tähelepanu ja raha põhiprojektidelt ära võtnud.

Kavatsetud 2,8 miljoni euro asemel on riik e-tervise projekti panustanud juba üle 15 miljoni euro ja süsteemi terviklikuks töölesaamiseks vajatakse veel lisainvesteeringuid. See kõik on nagu projektijuhtimise negatiivne õpikunäide.