Eesti Patsientide Liidu peamised seisukohad ravimipoliitika uuendamiseks:
Eestis kulutati 2014. aastal tervishoiule 6% rahvuslikust
koguproduktist, mis moodustab vaid 60% EL keskmisest näitajast (EL vastav
näitaja oli 10,1%).
Lisaks tervishoiu üldisele alarahastamisele on
aastatega vähenenud Haigekassas ravimite hüvitamiseks ette nähtud eelarve osakaal kogu ravikindlustuse
eelarvest (kunagisest 18%-st on see langenud 11,4%-le). Selle trendi jätkumine seab järjest enam ohtu patsientide juurdepääsu nii olemasolevatele kui uutele vajalikele ravimitele, mis pikendaksid inimeste eluiga ja aitaksid tagada efektiivset ning tänapäevast ravi.
Seepärast tuleb:
- Alandada ravimite käibemaksumäär taas 5%-ni. Majanduslanguse
ajal ajutiselt 9%-ni tõstetud ravimite käibemaksumäära pidi langetatama taas
5%-ni pärast majanduslanguse lõppu. See poliitiline lubadus tuleks ellu viia.
Käibemaksumäära langetamine vabastab ka Haigekassa ja haiglate raha.
- Suurendada Haigekassa ravimite hüvitiseks mõeldud eelarvet
nii, et osakaal kogu ravikindlustuse eelarvest kasvaks aastatel 2017-2020 igal
aastal 1 protsendipunkti võrra. Leida selleks täiendavaid riiklikke
rahastusallikaid (näiteks eraldis alkoholi ja tubakaaktsiisist vms).
- Langetada inimese poolt makstavat osa retseptiravimite ostmisel,
omaosalust tuleks vähendada aastatel 2017-2020 kolme protsendipunkti võrra,
selleks esitasime erinevaid meetmeid.
- Harva esinevate haiguste ravis kasutatavate ravimite, sh
elupäästvate ravimite, kättesaadavuse parandamine. Juurutada süsteem, kus juhul,
kui elupäästev ravim on arstide hinnagul olemas, oleks ta patsiendile
Haigekassa hüvitisega ka kättesaadav.