Eesti Patsientide Liidu peamised seisukohad ravimipoliitika uuendamiseks:

Eestis kulutati 2014. aastal tervishoiule 6% rahvuslikust koguproduktist, mis moodustab vaid 60% EL keskmisest näitajast (EL vastav näitaja oli 10,1%).

Lisaks tervishoiu üldisele alarahastamisele on aastatega vähenenud Haigekassas ravimite hüvitamiseks ette nähtud eelarve osakaal kogu ravikindlustuse eelarvest (kunagisest 18%-st on see langenud 11,4%-le). Selle trendi jätkumine seab järjest enam ohtu patsientide juurdepääsu nii olemasolevatele kui uutele vajalikele ravimitele, mis pikendaksid inimeste eluiga ja aitaksid tagada efektiivset ning tänapäevast ravi.

Seepärast tuleb:

Alandada ravimite käibemaksumäär taas 5%-ni. Majanduslanguse ajal ajutiselt 9%-ni tõstetud ravimite käibemaksumäära pidi langetatama taas 5%-ni pärast majanduslanguse lõppu. See poliitiline lubadus tuleks ellu viia. Käibemaksumäära langetamine vabastab ka Haigekassa ja haiglate raha.

Suurendada Haigekassa ravimite hüvitiseks mõeldud eelarvet nii, et osakaal kogu ravikindlustuse eelarvest kasvaks aastatel 2017-2020 igal aastal 1 protsendipunkti võrra. Leida selleks täiendavaid riiklikke rahastusallikaid (näiteks eraldis alkoholi ja tubakaaktsiisist vms).

Langetada inimese poolt makstavat osa retseptiravimite ostmisel, omaosalust tuleks vähendada aastatel 2017-2020 kolme protsendipunkti võrra, selleks esitasime erinevaid meetmeid.

Harva esinevate haiguste ravis kasutatavate ravimite, sh elupäästvate ravimite, kättesaadavuse parandamine. Juurutada süsteem, kus juhul, kui elupäästev ravim on arstide hinnagul olemas, oleks ta patsiendile Haigekassa hüvitisega ka kättesaadav.