Viisime jaanuaris liikmete hulgas läbi küsitluse, kus uurisime inimeste internetikasutamise võimalusi ja harjumusi.
Vastanutest 89% olid naised ja 11% mehed. Vanuseliselt jagunesid vastajad järgmiselt:
Internetile juurdepääs puudus 23%-l vastanutest, 3%-l oli küll interneti kasutamise võimalus olemas, aga nad ei kasuta seda. Seega vastanutest 26% ei kasuta internetti. Kõige suurem interneti mitte-kasutajate % on ettearvatult 71 aastaste või vanemate hulgas – üle poole ehk 56%, 61-70 aastaste vanusegrupis ei kasuta internetti 6% vastanutest.
Mida nooremad inimesed, seda rohkem erinevaid võimalusi internetis üldiselt kasutatakse. Peaaegu kõik kasutajad kasutavad internetti vajalik info leidmiseks, vähem on e-posti ja internetipanga kasutajaid. Kõige vähem kasutatakse sotsiaalmeedia kanaleid ja Skype’i, see puudutab just vanemaealisi kasutajaid.
87%-l kasutajatest on interneti kasutamise võimalus ka kodus, 13%-l on see ainult väljaspool kodu.
Oma tervise- ja retseptiandmeid on www.digilugu.ee lehelt vaadanud kolmandik (33%), retseptiandmeid portaalist www.eesti.ee 25% ehk veerand ja netiapteegi kaudu ravimeid tellinud 8% internetikasutajatest. Seejuures need kasutajad, kes saavad e-teenustele ligipääsu ainult väljaspool kodu, ei ole kasutanud eelpool nimetatud 3 võimalust üldse.
Kokkuvõttes võib öelda, et vanemaealiste inimeste teavitamiseks tuleb kasutada rohkem raadiot, televisiooni, ajalehti (eriti tasuta ajalehti), ajakirju, teabepäevi ja kohtumisi spetsialistidega ning mitte looma jääda ainult internetipõhisele teavitusele.
Teise võimalusena võiks parandada ligipääsu internetile väljaspool kodu erinevates kohaliku omavalitsuse -, riigi- ning muudes asutustes: raamatukogudes, päeva- ja sotsiaalkeskustes, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes, Haigekassa büroodes, hooldekodudes, pankades jm
Lisaks tuleks organiseerida vanemaealistele arvutikasutamise algõppe kursusi.
