Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast tulenevad patsiendi õigused (2002) II osa

Inglisekeelne versioon

Patsiendi õiguste eesmärk on tagada “inimese tervise kõrgetasemeline kaitse” (EL Põhiõiguste Harta punkt 35) ja kindlustada riigi tervishoiusüsteemi poolt pakutavate teenuste kõrge kvaliteet. Nimetatud õigused peavad olema kaitstud kõikjal Euroopa Liidus, sh Eestis.

1. ÕIGUS ENNETAVATELE MEETMETELE

Igal inimesel on õigus nõuetekohastele haigust ennetavatele teenustele.

Tervishoiuteenuste ülesanne on see õigus rakendada, muuhulgas tõsta inimeste teadlikkust; tagada elanikkonna mitmesugustele riskirühmadele perioodiliselt tasuta terviseprotseduurid; muuta teadusuuringute ja tehnoloogiliste uuenduste tulemused kõigile kättesaadavaks.

2. ÕIGUS LIGIPÄÄSULE

Igal inimesel on õigus omada ligipääsu tervishoiuteenustele, mida tema tervisevajadused nõuavad. Tervishoiuteenused peavad olema kättesaadavad kõigile, nii et kedagi teenuste kättesaadavuse osas ei diskrimineeritaks rahaliste ressursside, elukoha, haiguse liigi ega aja tõttu.

Ravi vajaval inimesel, kes ei suuda ravikulusid tasuda, on õigus saada tasuta teenust. Igal inimesel on õigus asjakohasele ja küllaldasele teenusele, sõltumata sellest, kas teda võetakse vastu suures või väikses haiglas või polikliinikus. Ka nõutava elamisloa puudumisel on inimesel õigus saada kiireloomulist või eluliselt vajalikku statsionaarset ja ambulatoorset (haigla- ja haiglavälist) ravi. Harvaesinevate haiguste all kannataval inimesel on samasugune õigus vajalikele ravimeetmetele ja ravimitele kui neil inimestel, kellel on sagedamini esinev haigus.

3. ÕIGUS TEABELE
Igal inimesel on õigus omada juurdepääsu iga liiki teabele, mis puudutab tema tervislikku seisundit, tervishoiuteenuseid ja nende kasutamist ning kõigele, mida teaduslikud uuringud ja tehnoloogilised uuendused kasutada võimaldavad.

Tervishoiuteenused, nende osutajad ja spetsialistid peavad patsientidele võimaldama neile kohandatud teavet, võttes eriti hoolikalt arvesse patsientide usulisi, rahvuslikke või keelelisi erisusi.
Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus muuta teave kergesti kättesaadavaks, milleks eemaldatakse bürokraatlikud tõkked, koolitatakse tervisehoiuteenuse osutajaid ning koostatakse ja ja jagatakse teabematerjale.
Patsiendil on õigus oma raviandmete ja haiguslugude vahetule juurdepääsule, neist koopiate tegemise, nende sisu kohta küsimuste esitamise ja neis esinevate mis tahes vigade parandamise saavutamiseks. Haiglaravi patsiendil on õigus pidevalt põhjalikule teabele, mille võib tagada tema “juhendaja”. Igal inimesel on õigus otsesele juurdepääsule teadusuuringute, farmatseutilise hoole ja tehnoloogiliste uuendustega seonduva teabe osas. Vastav teave võib pärineda nii avalikest kui eraallikatest, kuid see peab olema täpne, usaldusväärne ja üheselt mõistetav.

4. ÕIGUS INFORMEERITUD NÕUSOLEKULE
Igal inimesel on õigus omada juurdepääsu kogu teabele, mis võimaldaks tema aktiivset osalemist tema tervist puudutavate otsuste vastuvõtmisel; selline teave on iga protseduuri või ravi läbiviimise eeltingimuseks, kaasa arvatud teadusuuringutes osalemisel.

Tervishoiuteenuse osutajad ja spetsialistid peavad edastama patsiendile kogu tema ravi või operatsiooni puudutava teabe, sh kaasnevate riskide ja ebamugavuste, kõrvalmõjude ja ravi alternatiivide kohta. Teave tuleb patsiendini viia piisava (vähemalt 24 tunnise) etteteatamisajaga, et võimaldada tal aktiivselt osaleda tema tervislikku seisundit puudutavates ravivalikutes. Tervishoiuteenuse osutajad ja spetsialistid peavad rääkima keeles, millest patsient aru saab ja kasutama sõnavara, mis on mõistetav ka meditsiiniteadmisteta inimesele. Igas olukorras, mis võimaldab anda nõusoleku tema seaduslikul esindajal, peab patsient (alaealine või ilma arusaamisvõime või tahteta täiskasvanu) olema siiski kaasatud niipalju kui võimalik teda puudutavate otsuste vastuvõtmisse. Patsiendi informeeritud nõusolek tuleb hankida eeltoodud alustel. Patsiendil on õigus keelduda ravist või meditsiinilisest sekkumisest ja ravi kestel meelt muuta või keelduda selle jätkumisest. Patsiendil on õigus keelduda tema tervislikku seisundit käsitlevast teabest.

5. ÕIGUS VABALT VALIDA
Igal inimesel on õigus vabalt valida erinevate raviprotseduuride ja tervishoiuteenuse osutajate hulgast endale meelepärane, toetudes piisavale teabele.

Patsiendil on õigus otsustada, milliseid diagnostikaprotseduure ja ravimeetodeid ta tahab läbida ning millist perearsti, spetsialisti või haiglat kasutada. Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus see õigus talle tagada, varustades patsienti teabega erinevatest keskustest ja arstidest, kes on võimelised teatud ravi pakkuma, toetudes seejuures nende tegevuse tulemustele. Kõik seda õigust kitsendavad takistused tuleb kõrvaldada. Kui patsiendil puudub usaldust oma arsti suhtes, on tal õigus nõuda teist arsti.

6. ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA KONFIDENTSIAALSUSELE
Igal inimesel on õigus tema isikut puudutavate andmete konfidentsiaalsusele, isikut puudutavate andmete koosseisus on muuhulgas teave terviseseisundi ja võimalike diagnostika- ning raviprotseduuride kohta, samuti diagnostiliste uuringute läbiviimine, üldiste arstivisiitide ning ravi/kirurgiliste protseduuridega seonduv.

Inimese terviseseisundit ning talle määratud ravi/kirurgilisi protseduure puudutavaid andmeid ja teavet tuleb käsitleda privaatsena ning neid vastavalt kaitsta.
Isiklikku privaatsust tuleb austada, ka ravi/kirurgilised protseduurid (diagnostikauuringud, arsti visiidid, ravimite määramine jms) peavad toimuma sobivas keskkonnas ja ainult nende isikute juuresolekul, kelle kohalviibimine on hädavajalik (välja arvatud juhtudel, kui patsient on andnud selgesõnalise nõusoleku või esitanud taotluse).

7. ÕIGUS PATSIENDI AJA AUSTAMISELE
Igal inimesel on õigus saada vajalikku ravi kiiresti ja eelnevalt määratud aja jooksul. See õigus rakendub ravi igas etapis.

Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus fikseerida ooteajad, mille jooksul teatud teenuseid pakutakse ja mis toetuvad kindlatele standarditele ning sõltuvad juhtumi kiireloomulisuse astmest. Tervishoiuteenuse osutajate juures garanteeritakse igale inimesele juurdepääs teenustele ja tagatakse ootelehe olemasolul patsiendi sellele kohene registreerimine.
Igal asjakohase palve esitanud inimesel on õigus privaatsusnormide piires ootelehega tutvuda. Kui pole võimalik pakkuda teatud teenust eelnevalt määratud aja jooksul, tuleb patsiendile tagada võimalus võrreldava kvaliteediga alternatiivsete teenuste otsimiseks ning hüvitada patsiendile kõik sellega seoses tekkinud kulud mõistliku aja jooksul. Arstid peavad pühendama patsientidele vajalikul määral aega, mis sisaldab ka teabe jagamisele kulunud aega.

8. ÕIGUS KVALITEEDISTANDARDITE JÄRGIMISELE
Igal inimesel on õigus saada ligipääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, mille osutamisel järgitakse selleks koostatud detailseid kvaliteedistandardeid (ravijuhiseid).

Õigus kvaliteetsetele tervishoiuteenustele tagab, et tervishoiuasutused ja spetsialistid võimaldavad inimesele rahuldaval tasemel tehnilist suutlikkust, mugavust ja nõustamist. See eeldab kindlate üksikasjalike kvaliteedistandardite järgimist. Kvaliteedistandardid kinnitatakse avalike ja konsultatiivsete protseduuride käigus ning neid vaadatakse uuesti hindamiseks perioodiliselt üle.

9. ÕIGUS OHUTUSELE

Igal inimesel on õigus olla kaitstud halvasti toimivate tervishoiuteenuste, ametiseisundi kuritarvitamise ja ravivigade eest, samuti omada ligipääsu kõrgetele ohutus-standarditele vastavatele tervishoiuteenustele ja ravile.

Selle õiguse tagamiseks peavad haiglad ja tervishoiuteenuse osutajad pidevalt jälgima riskifaktoreid ning kindlustama elektrooniliste meditsiiniseadmete nõuetekohase hoolduse ja operaatorite korraliku väljaõppe.
Kõik tervishoiuspetsialistid peavad kandma täielikku vastutust nende poolt määratud/läbi viidava ravi turvalisuse eest selle kõikides etappides ja osades.
Arstid peavad suutma vältida riske ravivigade tekkeks eriliste juhtumite seire teel ja endid pidevalt täiendades. Ülemustele ja/või kolleegidele olemasolevatest riskidest teada andvat tervishoiuasutuste personali tuleb kaitsta võimalike ebasoodsate tagajärgede eest.

10. ÕIGUS UUENDUSTELE (INNOVATSIOONILE)
Igal inimesel on õigus juurdepääsuks uuenduslikele protseduuridele, sh diagnostilistilistele protseduuridele, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele ja on sõltumatud majanduslikest või finantsilistest kaalutlustest.

Tervishoiusüsteemil on kohustus edendada ja jätkata teadusuuringuid biomeditsiini valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu harvikhaigustele. Teadusuuringute tulemusi tuleb asjakohaselt levitada.

11. ÕIGUS VÄLTIDA MITTEVAJALIKKU KANNATUST JA VALU
Igal inimesel on õigus oma haiguse igas etapis vältida nii palju kannatust ja valu kui võimalik.

Tervishoiuasutused on kohustatud rakendama kõiki vajalikke meetmeid nimetatud õiguse toimimiseks, sh pakkuma palliatiivset ravi ja lihtsustama sellele patsientide juurdepääsu.

12. ÕIGUS PERSONAALSELE (INDIVIDUAALSELE) KOHTLEMISELE
Igal inimesel on õigus võimalikult suurel määral tema isiklike vajaduste alusel koostatud diagnostilistele või terapeutilistele programmidele.

Tervishoiuasutused peavad garanteerima paindlikud programmid, mis on võimalikult suurel määral suunatud individuaalsele patsiendile ja kus majanduslik jätkusuutlikkus ei valitse õiguse üle saada tervishoiuteenuseid.

13. ÕIGUS KAEBUSTE ESITAMISEKS
Igal inimesel on õigus kahju kannatamisel esitada kaebusi ja saada kaebusele vastus või muu tagasiside.

Tervishoiuasutused peavad garanteerima õiguse rakendumise, jagades patsientidele (kolmandate osapoolte abiga) teavet nende õiguste kohta, võimaldades sel moel ära tunda väärkohtlemist ja vormistada kaebusi. Kaebusele peab kindla ajavahemiku jooksul saabuma ammendav kirjalik vastus vastavatelt ametiisikutelt.
Kaebusi tuleb esitada standardprotseduuri järgi, nende esitamisele aitavad vajadusel kaasa sõltumatud ühendused ja/või kodanike organisatsioonid ning need ei tohi takistada patsientide õigust otsida juriidilist abi või alternatiivseid lahendusi.

14. ÕIGUS HÜVITISELE
Igal inimesel on õigus mõistliku aja jooksul saada hüvitist, kui ta on tervishoiuasutuse raviprotsessi tõttu kannatanud füüsilist või moraalset ja psühholoogilist kahju.

Tervishoiuasutus peab tagama hüvitise mis tahes raskusastmega kahjude ja nende põhjuste eest (alates ülemäärasest ooteajast kuni ametiseisundi kuritarvitamiseni), isegi kui vastutuspiiri ei ole võimalik täies mahus määratleda.