Patsient peab arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordade maksimummäära piires ja saama tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisukord oluliselt ei halvene.
Perearsti vastuvõtule peab pääsema ägeda terviseprobleemi korral samal päeval ning kõigil teistel juhtudel 5 päeva jooksul.haiglaravile üldjuhul kuni 8 kuud. Kahjuks on Eestis täna tekkinud olukord, kus paljudel juhtudel on ravijärjekorrad kokku lepitust pikemad. Neist juhtumitest võib teada anda haigekassasse, e-post: info@haigekassa.ee
Määruses on toodud ka erijuhud teatud valdkondade puhul, kui inimene eelistab mõnda kindlat arsti või raviasutust, arstide või resursside (ruumid, aparaadid) puudusel.
NB! Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad kindlustatud võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust.
Perearsti külastamine on kindlustatutele tasuta, samuti retseptide, töövõimetuslehe või osade seadusega nõutud tervisetõendite välja kirjutamine (näiteks haigekassale, õiguskaitseorganile, töövõimetusekspertiisiks, puude raskusastme määramiseks). Ülejäänud tervisetõendite eest, näiteks autojuhiloa või relvaloa taotlemiseks, kindlustusfirmale või pangale esitamiseks, enne treeningute alustamist vms, võib perearst tasu küsida. Tasu suurus võib olla erinevatel perearstidel erinev.
Perearst võib patsiendilt tasu küsida ka koduvisiidi eest kuni 5 eurot. Koduvisiit on tasuta alla kaheaastastele lastele ja rasedatele.
Eriarstiabis võidakse kindlustatult küsida kuni 5 eurost visiiditasu ja voodipäeva tasu kuni 2,5 eurot päevas kuni 10 päeva eest ühe haiglasoleku kohta ehk maksimaalselt 25 eurot. Seda tasu ei või nõuda intensiivravi aja eest, raseduse ja sünnitusega seotud haiglaravi eest ning alla 2 aastaste laste haiglaravi eest, samuti juhtudel, kui inimene suunatakse sama raviasutuse teise arsti juurde või vältimatu abi osutamisel kui sellele järgneb haiglaravi.
Suuremat tasu võib küsida patsiendi soovil siis, kui palati tingimused on paremad tavapärasest (näiteks perepalatid sünnituse korral). Kui raviasutusel puudub haigekassaga leping antud erialal või pole teenus haigekassa loetelus või inimene ostab end järjekorrast mööda või pole inimene ravikindlustatud, siis on tasu ravi eest suurem.
Õendusabi eest haiglas tasub patsient 15% voodipäeva maksumusest. Lisaks on haiglal õigus küsida esimese 10 haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot.
Koduõendusteenus on ravikindlustatud inimesele tasuta.
Haigekassa maksab kindlustatud isikutele mitmeid rahalisi hüvitisi nagu töövõimetushüvitised, täiendav ravimihüvitis ning hambaraviteenuste ja kunstliku viljastamise hüvitised. Täpsemalt loe siit
PATSIENDI TEAVITAMISE KOHUSTUS
Tervishoiuteenuse osutaja (arst, õde jt) peab patsienti teavitama tema läbivaatamise
tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest, soovitatava raviskeemi/-protseduuri olemusest ja otstarbest, selle
osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest alternatiividest.
Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama patsiendile
räägitud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Patsient saab ise oma haigusloo andmeid:
PATSIENDI INFORMEERITUD NÕUSOLEK - selle andmisel saab inimene aru nõusoleku sisust ja selle andmise või sellest keeldumise tagajärgedest. Eelnevalt tuleb tervishoiuteenuse osutajal patsienti piisaval määral teavitada ning veenduda, et ta on kõigist poolt ja vastuargumentidest aru saanud ning vajadusel abistada otsuse langetamisel. Nõusolekut tuleb küsida igasuguse arstiabi, s.h. ka analüüside tegemisel ning retsepti väljakirjutamisel. Nõusolek ei pea olema, kuid võib olla kirjalik.
Kui inimesel on kahtlusi tervishoiuteenuse osutaja otsuses, on tal õigus teisesele arvamusele. TEISENE ARVAMUS on teise arsti arvamus patsiendi diagnoosi ja väljapakutud ravi kohta, mille eesmärk on aidata patsiendil teha raskeid valikuid oma ravis. Teisese arvamuse andjaks võib olla Eestis sama eriala tegevusluba omav eriarst. Üldarstiabis võib teisese arvamuse anda vaid perearstiabi tegevusluba omav eriarst. Teisese arvamuse andja välismaal peab omama vastavas riigis välja antud eriala tegevusluba või samaväärset dokumenti, mis tõendab tema erialast kvalifikatsiooni.
Teisese arvamuse saamine toimub patsiendi ettepanekul eriarsti ja patsiendi kokkuleppel teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti poolt. Esmase arvamuse andja on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik patsienti puudutavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama patsiendile saatekirja teisese arvamuse saamiseks. Teisese arvamuse andmine peab toimuma 180 päeva jooksul alates esmase arvamuse andmisest. Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelule, kui teisese arvamuse saamise eesmärk on välja selgitada diagnoosi õigsus, samuti ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkus, alternatiivid ja oodatav mõju ning teenuse osutamisega seotud riskid.
PATSIENDI ÕIGUS VAHETADA PERE- VÕI ERIARSTI
Pere- või eriarsti vahetuseks võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks elukoha vahetus, vähene suhtlus arstiga või tervishoiuasutuse
töö ümberkorraldus.
Eriarsti vahetuseks tuleb küsida uus saatekiri perearstilt või raviarstilt ning kokku leppida visiidiaeg valitud eriarstile. Uuele arstile haigusloo edastamiseks tuleb küsida oma eelmiselt raviarstilt haigusloo koopiad. Perearsti või eriarsti saatekirjata võib pöörduda eriarsti vastuvõtule siis, kui eriarstiabi osutatakse seoses trauma, kroonilise haiguse, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaigusega või juhul, kui inimesele osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.
Igal kindlustatul on perearst, kelle ta on ise valinud või kes on talle määratud.
Vastsündinutel tekib kindlustuskaitse automaatselt ema perearsti nimistus. Kui emal ei ole perearsti, siis tegeleb perearsti määramisega sünnitushaigla koos terviseametiga. Soovi korral võivad lapsevanemad avalduse alusel vastsündinule ise perearsti valida.
Kuidas perearsti vahetada?
Perearst võib keelduda isiku nimistusse võtmisest, kui on ületatud antud perearsti nimistule kehtestatud maksimaalne piirsuurus või isiku alaline elukoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.
SAATEKIRI ERIARSTI VASTUVÕTULESaatekiri kehtib tähtajatult, sellega saab minna eriarsti juurde, kui on leitud sobiv visiidiaeg ükskõik millises raviasutuses, millel on haigekassaga leping.
SAATEKIRI ÕENDUSABI TEENUSE SAAMISEKSKAEBUSE ESITAMINE
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse kättesaadavusega rahulolematuse korral on patsiendil
õigus esitada kaebus või nõuda terviserikke tekitamise eest kahju hüvitamist.
Patsiendil on diagnoosi- või ravivea kahtluse korral õigus pöörduda:
Enne kohtusse pöördumist on mõistlik esitada teenust osutanud tervishoiuasutusele ettepanek vabatahtlikult hüvitada tekitatud kahju. Kui kohtuvälise kokkuleppe saavutamine osutub võimatuks, võib kahju hüvitamise või kompensatsiooni saamiseks pöörduda kohtusse.
RIIGI ÕIGUSABI on vähekindlustatud isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul. Riigi õigusabi seisneb selles, et õigusmenetluses, milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri määratud advokaat.
Lisaks isikule õigusabi andmiseks Eesti kohtute ja haldusorganite menetlustes
on Eesti kodanikul ja Eestis elamisloa alusel viibival isikul õigus taotleda
riigi õigusabi (sh tõlkeabi) ka tsiviilasja menetlemiseks teise Euroopa Liidu
liikmesriigi kohtus, samuti pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse.