Menüü

Meist meedias 2015-2016

Tervishoid vajab delikaatsemat õiguslikku lähenemist
Kadri Tammepuu, Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige
Meditsiiniuudised, 15.03.2016.

Tervishoiutöötajate kohustusliku kutsekindlustuse loomine aitab patsiendi probleemi sõltumatult hinnata, leiab Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu Meditsiiniuudiste portaali vahendusel.




Patsientide Liit: maksuhaldurite ligipääs terviseandmetele riivab põhiõigusi
Kadri Tammepuu, Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige
Postimees, 26.02.2016.

Eesti patsientide liidu juhatuse liikme Kadri Tammepuu sõnul annaks uus eelnõu maksuhalduritele ligipääsu inimeste terviseandmetele, kuid patsientide liit ei pea seda kindlasti põhjendatuks.


Riikliku taseme õiguslik nihilism patsientide arvel?
Kadri Tammepuu, Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige
Eesti Päevaleht, 14.01.2016.

Kadri Tammepuu kirjeldab, kuidas 1. jaanuaril kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seadus on patsiendi paraku taaskord kaitseta jätnud. Riik on oma kulutused abivahenditele ära piiranud, kuid patsiendi rahakott on jäetud kaupmehe ja ametniku meelevalla alla.


Silmamoondus tervishoiu arvelt – kas saba liputab koera?

Kadri Tammepuu, Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige
Eesti Päevaleht, 15.12.2015.

Valitsus on lubanud 750 riigiametniku ja - teenistuja koondamisega tuleval aastal kokku hoida 13 miljonit eurot maksumaksja raha. 

Hindame artiklis, millised peaksid olema koondatavate palgad, et Valitsuse poolt välja käidud 13 miljoni eurone kokkuhoid saavutada ja saame vaid tõdeda, et tugiteenuste personalile täna selle suurusjärgu palka ei maksta. 

Samas riik ootab Põhja-Eesti regionaalhaiglalt ja Tartu ülikooli kliinikumilt 165 tugiteenuste teenistuskoha kärpimist. Kui aga koondamise tulemusel hakkaks arst taas osaliselt õe tööd tegema või õde koristama, maksaks raviteenus kokkuvõttes tänasest enam ja lõpuks jääks kaotajaks ikka patsient.


E-tervis sobib projektijuhtimise negatiivseks õpikunäiteks

Kadri Tammepuu
Eesti Päevaleht, 26.06.2015. 

Kavatsetud 2,8 miljoni euro asemel on riik e-tervise projekti panustanud juba üle 5 korra rohkem ehk üle 15 miljoni euro ja süsteemi terviklikuks töölesaamiseks vajatakse veel lisaraha.

Huvitavaid ideid tervisesüsteemi arendamiseks on asjaosalistel palju, kuid nende hulgast ei suudeta valida. Kui siiski valik on tehtud, jääb projekt toppama ning see ei saa valmis. Nii töötab täna neljast algselt kokku lepitud põhiprojektist korralikult vaid digiretsept.

Kuidas sellise olukorrani on jõutud? Sotsiaalministeerium on e-tervise juhtimise puhul olnud pigem kõrvaltvaataja, palju aktiivsemalt on osalenud teised E-tervise Sihtasutuse nõukogu liikmed, kelle initsiatiivil hakati peale nelja põhiprojekti arendama ka lisateenuseid, mis on tähelepanu ja raha põhiprojektidelt ära võtnud.