Patsiendikesksus

Patsiendi kaasamine ravisse on edukam viis tulemuse saavutamisel kui lihtsalt haiguse ravimine arsti poolt. Patsiendikesksus parandab ravi kvaliteeti, avaldab positiivset mõju inimese tervisele ja suurendab tema rahulolu raviga.

Selle paremaks elluviimiseks tuleb kõigil tervishoiumeeskonna osapooltel, sh ka patsiendil, oma suhtumist ja käitumismustreid muuta (lihtsustatult-  patsient võtab vastutuse viia end kurssi erinevate ravivõimalustega, osaleb valikute tegemisel ning järgib kokkulepitud ravi, muutes vastavalt oma hoiakuid, käitumist ja igapäevaseid toimetusi).

Patsiendikeskse tervishoiusüsteemi 5 printsiipi (IAPO deklaratsioon 2006):

• Vastastikune austus – patsiendikeskse süsteemi osapooltel on õigus oma erivajadustele, eelistustele ja väärtustele, samuti sõltumatusele ja iseseisvusele. Osapooled austavad teiste osapoolte õigusi. Erivajaduste ja õiguste tundmaõppimine aitab partnereid paremini mõista.
• Valikuvõimalus ja volituse andmine - patsiendil on õigus ja vastutus osaleda partnerina teda puudutavate elu kvaliteedi parandamise ja ravi otsuste tegemisel (arvestades patsiendi võimekust ja eelistusi). Arst/õde pakub selleks patsiendile sobilikke valikuvariante ja julgustab ning toetab patsienti parima otsuse vastuvõtmisel (patsiendile antakse volitus ise otsustada valikute hulgast)
Patsiendiorganisatsioonid aitavad tutvustada osapooltele vastavaid põhimõtteid ja julgustada patsiente ja/või tema lähedasi ellu viima põhimõtet, kus patsient mõistab talle kohase ravi valikuid ja oskab nende seast sobivaima valida.

• Patsientide kaasamine tervishoiupoliitikasse – patsiendid ja neid esindavad organisatsioonid kaasatakse kohaselt tervishoiupoliitika kujundamisse ja otsuste tegemisse igal tasandil ning igas küsimuses. Kaasamise eesmärk on tagada, et patsient on alati otsuste keskpunkt. Läbi tõelise, tähendusrikka ja toetatud osalemise jagavad organisatsioonid vastutust tervishoiupoliitiliste otsuste eest. Organisatsioonid kaasatakse ka teistesse patsiendi elu otseselt mõjutatavate otsuste vastuvõtmisesse (näiteks sotsiaalpoliitika). Täpsemalt loe siit
• Ligipääs ja toetus - patsientidele peavad olema tagatud nende seisundist lähtuvad tervishoiuteenused, st ligipääs ohututele, kvaliteetsetele ja kohastele teenustele, ravile, ennetusele ja tervist toetavatele tegevustele. Vajalikele teenustele juurdepääs ei tohi sõltuda inimese seisundist või sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Igale patsiendile tuleb tagada parim võimalik elukvaliteet, võttes arvesse tema emotsionaalseid ning muid eripärasid nagu haridustase, töökoht ja perekonda puudutav.
• Teave - täpne, kohane ja piisav teave võimaldab osapooltel vastu võtta parimaid raviotsuseid ja elada vastava haigusseisundiga. Info peab olema sisult vastuvõtjale arusaadav ja esitatud vormis, mis arvestab tema seisundit, keeleoskust, vanust, arusaamisevõimet, puuet ja kultuurilisi eripärasid. Loe täpsemalt
  

Patsiendikeskne tervishoiusüsteem lähtub patsientide vajadustest ja ootustest tervishoiule, see on üles ehitatud kulutõhusalt ja kõigile patsientidele vajalikul määral kättesaadavalt. Edendades patsiendi poolt suurema vastutuse võtmist ravi protsessis ja tervishoiuteenuste optimaalsemat kasutamist, paraneb inimese tervis ning elukvaliteet vähima võimaliku ressursikuluga tervishoiusüsteemis.

Patsiendikeskse tervishoiusüsteemi rakendumiseks igal tasandil ja valdkonnas toetuvad kõik süsteemi osapooled (poliitikakujundajad, spetsialistid, teenuseosutajad, patsiendid ja tervishoiutööstuse esindajad) poliitikate ja praktikate loomisel eelnimetatud 5 printsiibile. Eesmärgi saavutamisel vajaliku koostöö arendamiseks nähakse ette vajalikud struktuurid, ressursid ja kohane koolitus kõigi osapooltele.