Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal 6,2 protsenti, mis on kasvanud võrreldes eelnenud aastaga - 2013. a oli see 6 protsenti, kuid kõrgeimat, 2009. aasta taset (6,6 protsenti) pole veel saavutatud, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.
Eesti tervishoiukulud jooksevhindades olid 2014. aastal 1,241 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga oli juurdekasv 105 miljonit eurot. Nii 2013. kui 2014. aastal oli tervishoiukulude kasvutempo sama – üheksa protsenti võrreldes eelneva aastaga.
Rahastamise järgi oli kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiukuludest 10 protsenti, Eesti Haigekassa osa moodustas 65 protsenti ja leibkondade osa 24 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga on leibkondade kulutuste osatähtsus tervishoiukuludes suurenenud kahe protsendipunkti võrra.
Teenuste järgi vaadeldes on suurenenud leibkondade kulutused statsionaarsele õendus-hooldusteenusele ja ravimitele. Avaliku sektori kulutused on suurenenud haiglaravile ja ambulatoorsele eriarstiabile ning vähenenud meditsiinilistele kestvuskaupadele. Inimesed ise kulutavad üha enam ravimitele – 21 protsenti kuludest tehakse retsepti- ja 16 protsenti käsimüügiravimitele. Kulud hooldusravile suurenesid leibkonnakuludes 13 protsendini.
Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta olid eelmisel aastal 943 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 703 eurot ja leibkondade osa 225 eurot. Aastaga suurenesid nende rühmade kulutused vastavalt 10, 7 ja 20 protsenti.