Riigi kohustus on tagada kõigile perearst ja paberil võib plaan hea välja näha, aga omavalitsustel lõppeb tänavu Euroopa Sotsiaalfondi abiraha, mis paneb neidki püksirihma pingutama, kirjutab toimetaja Kadri Tammepuu.
Möödunud nädalal avaldas riigikogu kantselei juures asuv arenguseire keskus, et aastal 2035 kulub haigekassal tegevusteks 20 protsenti enam, kui laekub tulusid. 900 miljoni eurone ülekulu aastas jääb nii «väikeseks» siis, kui süsteemis midagi ei muudeta. Ideaalis läheks vaja veel 250 miljonit eurot lisaks. Maksumaksjale tähendaks see ravikindlustusmaksu tõusu kolme protsendi võrra ehk 16 protsendini. Kuidas summa töölkäijatelt kokku koguda, on tehniline küsimus.
Kahjuks lasti õige aeg muutusteks mööda ja vigade parandus tõotab kalliks maksma minna. Praegu ei jagu vabu nimistuid võtvaid perearste enam ka maakonnakeskustesse. Seda hoolimata toetuste ja soodustuste paketist, mida arstile Tallinnast ja Tartust väljaspool pakutakse.
Milline plaan on sotsiaalministeeriumil ja
mis saab muutuste tuules patsientidest? Loe pikemalt Postimehest.
