Tänaseks on sotsiaalministeeriumile esitatud kaks investeeringutaotlust tervisekeskuse loomiseks. Ministeeriumis loodetakse, et uued tervisekeskused peaksid vähendama eriarsti ravijärjekordi ja leevendama EMO koormust. Kuni 9. maini saab esitada taotlusi projektidele, mille raames järgneva kaheksa aasta jooksul rajatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul saaks perearstide või pereõdede tööajavälist vastuvõttu korraldada perearstikeskuses mitme perearsti ja -õe koostöös," leidis Paluste. Tema sõnul võiks osa vastuvõtte toimuda õhtuti ja nädalavahetusel.Tallinna perearst Le Vallikivi on aga ministeeriumi plaani suhtes kriitiline. Jutud selle kohta, et perearstikeskuste pikemad lahtiolekuajad eriarstide järjekordi lühendavad, on tema hinnangul pigem «vee sogamine» ajal, mil Eesti meditsiinisüsteem vajaks tõsiseid muutusi.
«Enamik erakorralise meditsiini osakonda pöördumisi juhtub tegelikult tööpäeva sees, kui perearstikeskused on lahti,» ütles Vallikivi. «Samuti ei ole perearsti saatekirjata inimesel ka eriarsti juurde asja.»
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on üks osa probleemist tõepoolest see, et eriarstile otsivad aega ka inimesed, keda võiks aidata perearst. «Ekstreemne näide on seljavaluga patsientide suunamine neuroloogidele. Näiteks Regionaalhaiglas moodustab seda tüüpi probleemidega haigete hulk umbes kolmandiku neuroloogide vastuvõttudest, samas kui tegelikult sobiksid seda tervisemuret sageli paremini lahendama perearstid või taastusravi spetsialistid. Põhjendamatud visiidid eriarstidele pikendavad teiste patsientide ooteaega,» selgitas Allik haiglates valitsevat olukorda.
Nooremarst doktor Soomann usub, et probleem on hoopis suurem ja tõsisem. «Eriarstiabi järjekorrad, mis rahva arvates on pikad, on moodustatud suures osas nendestsamadest rahulolematutest endist, kes tahavad tingimata saada Tallinna ja Tartu maineka ortopeedi või neuroloogi vastuvõtule. Hoolimata sellest, et neil pole sinna tegelikult asja ja perearst on neile seda juba mitu korda öelnud,» arvab Soomann.
Lisaks täiendavale rahastamisele oleks Eesti
meditsiinisüsteemile rohkem abi ka patsientide ja arstide vahelisest
usaldusest ja koostööst. Seda ei ole võimalik ühegi tehnilise lahendusega
asendada.