Menüü

Külmetushaigusega püsi kodus - nii aitad ennast ja kaitsed teisi

Eelmisel nädalal jätkus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste arv. Arstide poole pöördus ligi 7400 haigestunut. Neist 52% olid lapsed. Kõige rohkem haigestunuid oli Ida-Virumaal ja Narvas, Harju-, Tartu- ja Läänemaal.

Külmetushaigusi põhjustavaid viiruseid on väga palju. Üldiselt paranevad külmetushaigused ise ja sümptomid võivad taanduda mõne päevaga, kuid gripiviirus kulgeb raskemalt, sageli kõrge palaviku ja lihasvaludega.

Püstijalu grippi ja teisi külmetushaigusi põdev inimene levitab viirust teistele ja eriti ohtlik on see riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda halvaks katsumuseks.

Seepärast tuleks isegi kergete sümptomite korral koju jääda, korralikult puhata ja piisavalt vedelikku tarbida.

Krooniliste haigustega inimesi ähvardavad tüsistused

Külmetushaiguste sümptomite leevendamiseks on apteegi käsimüügis suur hulk erinevaid vahendeid, mille hulgast valida. Need alandavad palavikku, leevendavad valu ja vähendavad limaskestade turset, mis aitavad kergemini hingata ning inimene tunneb end subjektiivselt paremini. Kuid viirushaigus sel moel ei kao ja see tuleb ikka "läbi põdeda", mille ajal ollakse nakkusohtlik.

Tähtis on kuulata ka apteekri nõuandeid ja kindlasti ei tohi toimida põhimõttel, mida rohkem ravimeid seda parem enesetunne. Paljud ravimid sisaldavad samu toimeaineid ja nende mitmekordses koguses võtmine toob kasu asemel hoopis palju kahju. 

Arsti poole tuleks pöörduda, kui haigus on kestnud üle kolme päeva ja haige üldseisund on jätkuvalt halb: tugev pea-, lihase- ja liigesevalu, hingamisraskused, südamekloppimine ja kõrge palavik üle 38, mis allub palavikualandajatele halvasti. Eriti kehtib see krooniliste haigete nagu diabeetikute, südamepuudulikkuse ja liigesehaiguste põdejate kohta, neil on sagedamini võimalik tüsistuste teke. Kui selgub, et inimene on haigestunud grippi, kaalub arst viirusvastast ravi.

Grippi haigestumise ära hoidmiseks:

Pese korralikult käsi ja kuivata neid ühekordsete paberkäterättidega. Pesemata kätega ei tasu hõõruda nägu, eriti suu ümbruses.

Tuuluta ruume mitu korda päevas.

Liigu värskes õhus ning tee tervisesporti.

Vaktsineeri end gripi vastu. Eriti peaksid seda tegema riskirühmad, kelle hulka kuuluvad ka kroonilised haiged.