Tapa haigla endoskopist dr. Aivar Kuusik räägib Virumaa Teatajas muuhulgas, mida patsiendid ise saavad selleks ette võtta.
Eesti on olnud jämesoolevähi ennetustegevuse osas üks viimaseid riike Euroopas. Kuid sellel aastal plaanib haigekassa käivitada jämesoolevähi ennetusprogrammi, kus organiseerimise põhiraskus on pandud perearstidele.
Jämesoolevähil puuduvad algstaadiumis sümptomid ja selleks hetkeks, kui inimesel kaebused tekivad, on vähk tavaliselt juba liiga kaugele arenenud. Kuna haigusel on pikk “küpsemisaeg”, ligi kümme aastat, siis saab iga inimene kõige paremini komplikatsioone ära hoida sellega, kui ta õigel ajal end kontrollida laseb.
Mõnel juhul suunavad ka perearstid inimesi uuringutele, kuid soovitav on, et patsiendid ise hoolsad oleksid ja end 50–60 eluaasta vahel kontrollida laseksid. Jämesoolevähk areneb kõige sagedamini just selles eas ja kui kuuekümnendaks eluaastaks kontrolli tehtud pole, siis tõuseb haiguse hilise avastamise risk mitmekordselt.
Tänapäeval ei pea vajalikke uuringuid, näiteks koloskoopiat, kartma: hea arst saab uuringu täiesti valutult ja talutavalt tehtud. Üldlevinud on endoskoopia tegemine sedatsioonis ehk poolunes.
Hea on varase uuringu puhul ka see, et kui arst märkab väikest, algstaadiumis kasvajat – too areneb polüübina, mis nähtav seenena või siis lameda samblana – saab ta selle kohe uuringu käigus eemaldada. Selleks ei pea üldjuhul patsient eraldi operatsioonile minema.
Seega küsige oma perearstilt vastavat uuringut, tööealisele keskeas ravikindlustatule peaks see olema tasuta. Kuigi tasuline uuring maksab umbes 80–100 eurot, siis arvestades, et selle surmava haiguse õigeaegne avastamine annab inimesele aastakümneid täisväärtuslikku elu juurde, on mõttekas see investeering vajadusel oma tervisesse teha ka ise.