Eelmisel nädalal arutati erakorralise meditsiini osakondade teemal Postimehe portaalis http://tervis.postimees.ee/3638489/emod-voivad-saada-voli-haigeid-tagasi-saata
Külastuste arvu ohjamiseks pakuti arstide poolt probleemi lahendamisel sisse seada põhimõte, et tööajal saaksid EMOst abi trauma- ja tõsise terviserikkega patsiendid, kiirabi poolt kohale toodud ja need, kel on perearsti saatekiri ette näidata. 75% perearstidest töötavad üksikpraksistes ning 20 tunnine vastuvõtuaeg nädalas on neile seatud ametlik norm. Abiarsti palganud suuremad nimistud võivad pakkuda küll pikemaid vastuvõtuaegu, kuid üldiste reeglite kehtestamisel ei saa neist lähtuda. Maal toimub aga tihti sama perearsti vastuvõtt mitmes kohas ja igaühes neist kord-paar nädalas. Nii ei tundu õiglane ka EMOsse saatekirjata läinud patsiendi perearstile arve esitamise mõte.
2015. aastal töötas Eestis 20 erakorralise meditsiini osakonda, kus menetleti üle 400 tuhande ravijuhu. 20% üle 15 aastastest patsientidest toodi EMO-sse kiirabiga ja 71% tulid ilma saatekirjata omal algatusel, kuni 14 aastaste laste hulgas olid vastavad näitajad koguni 7% ja 85%. Kiirabiga kohale toomise nõude ellu viimist tänasest suuremas mahus tuleks enne tõsiselt kaaluda. Kiirabi kulud võivad jõudsalt kerkima hakata, kui patsiendil tekib võimalus sel moel EMO-s paremini „jutule“ saada.
Teise võimalusena pakuti langetada jõuline otsus, kus osa patsiente saadetakse pärast läbivaatust minema, kui nende häda ei ole erakorraline. Inimesed ei oska aga alati oma tervislikku seisundit õigesti hinnata ja kuni ei ole loodud teisi võimalusi, peab EMO juures saama kõikide terviseprobleemide osas abi. Mis puudutab patsiente, kelle läbivaatusel leitakse, et nende terviseseisund ei nõua kiiret arstlikku sekkumist, siis neil võiks olla võimalus valida kas kohapealse abi või perearstile mineku vahel. Kui EMOs tuleb kaua oodata, siis on perearstile minek mõistlikumgi.