Võrreldes esimeste 1980ndatel müügile saabunud mudelitega on uute koduste glükomeetrite täpsus oluliselt paranenud. Kuigi ka täna jääb see alla laboris saadud tulemustele, siis sobivad nad hästi igapäevases tavaolukorras kasutamiseks, et pidevalt jälgida veresuhkrutaset. Verega levivate nakkuste ära hoidmiseks peaks igaühel olema oma aparaat.
Miks siis glükomeetritelt erinevaid mõõtetulemusi saadakse?
Vere veesisaldus on väiksem kui plasma oma. Plasmas on glükoosi 11…12% rohkem kui veres (45% hematokriti puhul). Vere veesisaldust mõjutab omakorda ka hematokriti väärtus.
Tõsise aneemia puhul pole kõik glükomeetrid kasutatavad. Seega on oluline alati kasutusjuhendiga tutvuda.
2. Venoosse, arteriaalse ja kapillaarse vere glükoosi mõõtetulemused erinevad üksteisest sõltumata nende veesisaldusest. Kõige väiksem on näpuotsa vere glükoosisisaldus.
Vere võtmisel tuleks esimene veretilk alati ära pühkida, et koevedelik ei „lahjendaks“ proovi.
3. Pärast sööki võetud kapillaarvere ja venoosse vere glükoosi sisaldus võib erineda isegi kuni 20–25%. Enne sööki võetud proovide erinevus on tunduvalt väiksem, seega määramine peaks toimuma tühja kõhuga.
4. Halb perifeerne verevarustus, jahedad käed-jalad ei peegelda piisavalt kiiresti tegelikku glükoosi sisaldust, kuna veri liigub jäsemetes aeglasemalt. Vajadusel võib kätt enne verevõtmist raputada, aga sõrme masseerida ei tohiks, sest nii võib koevedelik proovi sattuda.
5. Halvasti pestud käed võivad sisaldada suhkrute jääke ning tõsta glükoosi näitu, seetõttu on korralik kätepesu enne proovivõttu väga oluline. Alternatiivina võib nahka puhastada 70% alkoholiga, kuid siis tuleb lasta sõrmel korralikult kuivada.
6. Mõned glükoosi määramise testribad on vähetundlikud glükoosile (need, mis määravad maltoosi või galaktoosi glükoosina). Neerudialüüsihaigete puhul, kellel kasutatakse ikodekstriini, tuleb olla tähelepanelik, et vale kõrged mõõtetulemused maltoosiga ei viiks patsiendi ravi hüpoglükeemilisse koomasse (seda isegi kuni kaks nädalat peale dialüüsi saamist).
7. Korrektne proovi läbiviimise tehnika. Punkteerimiskoht tuleb pöörata suunaga allapoole. Kui testiriba imeb ise verd, siis tuleb kinni pidada ajast, mis proovi võtmiseks kulub. Kui veretilk tuleb testiribale kanda, siis tuleb jälgida veretilga õiget suurust (vähem verd annab vale tulemuse).
8. Testribasid ja glükomeetrit tuleb õigesti hoida ja mitte jätta neid liigse külma või kuuma kätte või niiskesse kohta.