Alates aprillist Viveo tervisekindlustust juhtiv Aaviksoo töötas ministeeriumis kolm aastat. Tööle asudes ootas teda e-tervises ees 130 projekti. „Alustasin entusiasmi ja usuga, et saame asjad liikuma. Tegelikult pidin eesmärke pidevalt korrigeerima,“ lausus Aaviksoo. „Samas palju nähtamatut sai tehtud. Öeldakse, et kolmandik rahast läheb ka maja ehitusel tugevale vundamendile, mida hiljem näha ei ole, aga mis on kõige alus. Ka meil said vundamendi mõttes suured ja olulised tööd valmis,“ lisas ta.
Ent patsiendi vaatenurgast on veel palju teha. Näiteks digiregistratuuri tööle hakkamises ei ole suurim probleem infotehnoloogilised lahendused, vaid fakt, et kui süsteem käivitub, on selgelt näha patsiendi asukoht järjekorras või kas ta sinna üldse mahub. „Kui perearst suunab patsiendi eriarstile, on vaja kokku leppida, kas patsiendi eest vastutab edasi perearst või haigla. Perearstid annavad märksa rohkem saatekirju, kui eriarstidel on haigekassa lepingulist raha. Inimesel on aga samas tekkinud õigustatud ootus vastuvõtule aeg saada. Digitaalses järjekorras muutub probleem nähtavaks,“ rääkis Aaviksoo, lisades, et need detailid on puhtalt tervishoiupoliitilised, mitte tehnilised.
Tervishoiu rahastusest kulub IT-le 1%, rahvusvahelist taset ja reaalset vajadust silmas pidades peaks summa olema kaks korda suurem. Samas tõdes Aaviksoo, et ka praegu ei kasutata kogu raha tõhusalt, liialt palju on dubleerimist ja konkureerimist. Tema näeb lahendusena ühe hästi töötava lahenduse viimist avatud platvormile, kus seda saavad kasutada ka teised haiglad. Näiteks kui ühes haiglas on väga hea radioloogia infosüsteem, ei ole mõtet teisel ja kolmandal seda arendada, vaid töötav variant võiks laieneda kõikidesse haiglatesse. Ja kui mõni teine IT teenuse pakkuja töötab välja väga hea ambulatoorse töö süsteemi, saab erinevad osad avatud platvormil omavahel suhtlema panna.
IT-lahenduste väljamõtlemisel on selge eelis haiglatel, kehvemas seisus on perearstid, sisuliselt üldse pole sõna sekka öelnud patsiendid. „E-tervise nõukogus olid esindatud paljud osapooled, aga mitte patsiendid. Samas hea näitena tooksin Connected Health klasteri, kes on kaasanud ka patsiente. Mina usun, et patsiendel peab olema oma huvidest lähtuvalt võimalus kaasa rääkida,“ kinnitas Aaviksoo.
"Patsiendiminuteid" saab järelekuulata siit