Pool Eesti rahvastikust, 664 000 inimest, kel kolmapäeva hommikuks oli Covid-19-vastane vaktsineerimine läbitud, ootab pikisilmi piirangute kaotamist. Avalikus ruumis ei pea siis enam kandma maski ega näitama koroonatõendit. Ühiskonna avamiseks tuleb Eestil vaktsineerida veel 260 000 inimest, enamik neist kahe doosiga, mille vahele peab jääma kuni kuus nädalat. Praeguse vaktsineerimistempo jätkudes saabub soovitud tulemus jaanuarikuus.
Piirangute kaotamisele seisavad tükk maad lähemal Soome, Rootsi ja Norra. Eelmisel reedel tühistati piirangud Taanis, kus on täielikult vaktsineeritud kolmveerand elanikkonnast, ja mis elude säilitamisel veelgi olulisem – üle 65-aastaste puhul on näitaja maksimumi lähedal ehk 95 protsenti. Sama tulemust on Eestis näidanud vaid Hiiumaa 70–79-aastaste vanusegrupi kaitsesüstimisel.
Eakate kokkupanek neist 20–30 aastat noorematega võib vaktsineerimistulemust hinnates viia olukorrani, kus piirangute kaotamiseks vajalik üldsiht – vaktsineerida 85 protsenti riskirühmadest – ühel hetkel küll saavutatakse, aga kõige hapramaid jääb suuremal määral vaktsineerimata ja nad täidavad nakatudes kiiremini haiglate Covidi-voodid. Piirangute seadmise üks oluline põhjus oli aga just haiglaravi vajavate Covidi-haigete arvu ohjeldamine.
Kõige haavatavama rahvastikugrupi, üle 80-aastaste kaitsesüstimist alustati jaanuari esimesel nädalal hooldekodudes. Edasi liikus järg kodus elavate eakateni, keda asusid vaktsineerima perearstid. Noorematele vaktsineerimise pakkumisel jäid eakad tagaplaanile, sest 250 päeva hiljem on kolmandik üle 80-aastastest endiselt vaktsineerimata.