EL digikonverentsil Tallinnas räägiti e-lahendustest, majanduskasvust ja patsiendi kasudest

Sama ürituse raames peeti 16. oktoobri hommikul ümarlauakohtumine Tallinna Tehnikaülikoolis, mida võõrustas rektor Jaak Aaviksoo. 45-liikmelisel ümarlaual osalesid EL riikide tervishoiujuhid, teadlased, poliitikakujundajad ja patsientide esindajad, sh Eesti patsientide liidust. Arutati, mis suunas Euroopa e-tervist arendada, et turgutada majandust ja toetada inimeste tervist. Näiteks on alustatud on projektiga, kus ühes liikmesriigis välja kirjutatud digiretseptiga saaks ravimeid välja osta teise riigi apteegist. Samuti tuleks luua juurdepääs olulistele terviseandmetele juhuks, kui inimene satub teise riiki ravile. 

Projektide õnnestumiseks on vaja kokku leppida ühtsetes standardites, et andmed haigla infosüsteemide vahel liiguksid üle Euroopa. Samuti on oluline ühtne õigusruum, kuidas järkjärgult olemasolevat õigust rakendama hakata, jagada parimaid praktikaid, kuid on ka keerulisemad küsimused, mis vajavad uusi kokkuleppeid.

Selgus õigusruumis annab ettevõtetele kindlustunde, et turg, kus oma e-lahendust pakkuda, on suurem kui üks riik. Nii peaks toote hind langema ja kättesaadavus paranema. Kui sellist selgust pole, ei pruugi mõned ettevõtted Euroopa turul üldse alustadagi, kuna Hiina ja USA kasvavad palju kiiremini.

Standardid ja ühtne õigusruum loovad ka turvalist ning usaldusväärset e-tervise süsteemis. Eesti eesistumise üks suur eesmärk on see, et inimesed ei küsiks esimesena „Kas see on ohutu?“, vaid „Kuidas seda teha ohutult?“

Ümarlaual ja konverentsil kõlanud ideed esitatakse Euroopa Liidu liikmesriikide ostustajatele ja see võiks kaasa aidata riikide vaheliste kokkulepete sünnile valitsuste tasemel.