Kõige kriitilisemalt hinnati valitsuse tegevust just lähisuhtevägivallaga tegelemises: peaaegu iga teine vastaja (45 protsenti) nägi valdkonnas puudujääke. Viimasel kümnel aastal on perevägivallast järjest enam räägitud, aga tegudeni jõudmine võtab aega.
Eelmisel aastal jõuti kõigis maakondades niikaugele, et kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid saavad tuge ja abi meeskondadelt, mis töötavad MARAC-mudeliga. Politsei ja sotsiaalkindlustusameti spetsialistid juhivad võrgustikke, kuhu kuuluvad sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskuse ja prokuratuuri esindajad. Järgmise sammuna nähakse meedikute liitumist MARACidega. Arstid hindavad oma oskust vaimset vägivalda ära tunda üpris kesiseks, sestap loodavad ohvriabi töötajad neid koolitamistega järele aidata.
Milline vahe on peretülil ja vägivaldsel suhtel ning kuidas märgata neid, kes abi vajavad ja mil moel neile abi pakkuda? Loe pikemalt Postimehest.