Võib vaid spekuleerida, kas ülikiire nakatumisnäitajate tõus Eestis on hoolimatuse või naiivsuse tagajärg, aga vabad haiglavoodid raskes seisus Covid-19 haigetele hakkavad otsa saama, kirjutab Kadri Tammepuu.
Viimases üleriigilises Covid-19-teemalises küsitluses märkiski 43 protsenti vastanutest, et kerge nohu või köhaga nad üritusele minekut ära ei jäta. Kahjuks oma tegude tagajärgi alati pikalt ei kaaluta. Käitumisteadlase Andero Uusbergi sõnul sünnivad otsused tihti esimese pähe turgatanud mõtte ajel või sõbra, aga ka mõne kuulsuse käitumist matkides.
Siinkohal võiks riik oskusliku elanike kõnetamisega õigel ajal ja õiges kohas paljude käitumist mõistlikumaks muuta. Tegemata tööst annab märku seegi, et pool Covid-19-teemalise küsitluse järgi HOIA-äppi mitte allalaadinutest ei usu, et rakendus aitaks viirust tõrjuda. Uskmatute arv on poolteise kuuga tõusnud kaheksa protsenti. HOIA-äppi ei olnud mobiilis kahel kolmandikul vastanutest.
Tavapärasesse ellu aitab tagasi elanikkonna enamuse vaktsineerimine. Selleks tuleb riigil ometi mobiliseerida kõik saadaolevad jõud. Viimane aeg on kaotada vanuseline ülempiir AstraZeneca vaktsiinilt ja lükata edasi teist doosi, mis viib kiiremini suurema hulga soovijate kaitsmiseni, sest juba esimene süst vähendab raskelt haigestumist Covid-19sse.
Aga mis saab kõrvaltoimetest? Arvestage igaks juhuks, et need tulevad ja on ebamugavad.