Menüü

Kommionude ja koletiste ohjeldamine kaitseb lapsi

Loodetavasti on riigikogu enamus valmis kaitsma suuremat hulka lapsi, kui kergitab täiskasvanuga intiimsuhtesse lubatava alaealise vanusepiiri ega takerdu mõttetute pisiasjade pärast omavahelisse kisklemisse, kirjutab Kadri Tammepuu.

Elu jooksul on seksuaalset ahistamist kogenud või seksuaalvägivalla ohvriks langenud peaaegu iga teine Eesti noor. Igal aastal läheb nii tuhandete laste ja noorukitega. Kolmandikul juhtudest on kurjategija ohvri pikaaegne tuttav, sõber või lähedane, kolmandikku teatakse põgusalt varasemast ajast, ülejäänud on võhivõõrad.

Kuigi hirm süüdistamise ees on üks põhjustest, miks ohver endaga juhtunud seksuaalsest vägivallast avalikult ei räägi, on hiljuti täiskasvanuikka jõudnud põlvkond avatum, sest kasvas üles vabas Eestis. Nelikümmend aastat vanema treeneri mõju alla 14-aastasena lõksu jäänud jalgpallur Mia Belle Trisna nime kandev jalgpallur või ärimees Indrek Kaing, keda samuti treener lapsepõlves ahistas, raputasid oma julgete ülestunnistustega ühiskonda. Pikka aega kalevi alla surutud täiskasvanu ja alaealise vahelise seksi ning väärkohtlemise seostest hakati taas rääkima.

Kuidas peaks õigusakte kohandama, et selliseid olukordi ära hoida saab edasi lugeda Postimehest.