Kümme aastat võib üksikisikule tunduda igavikuna, aga rahvastiku tervisekäitumine muutub selle ajaga vähe. Confido erakliiniku juhi Kadi Lamboti sõnul on kasvanud inimeste terviseteadlikkus. Ta tõdeb, et mitte kõigil ühtemoodi. Info on vabalt kättesaadav, aga vaid osa oskab suurest infomahust välja sõeluda kasulikud terad ja need enda kasuks tööle panna
Lamboti arvates esitab terviseteadlikkus arstidele-õdedele suuremaid nõudmisi, nagu näiteks hea suhtlemisoskus.
Lamboti arvates esitab terviseteadlikkus arstidele-õdedele suuremaid nõudmisi, nagu näiteks hea suhtlemisoskus. Arstilt eeldatakse üha rohkem partnerlust, aga partnerilt julgeb teine pool küsida, nõuda ja teda ka kritiseerida,» nendib ta. Varem oli teadmiste monopol arsti käes. Nüüd peab tohter oskama asjade olemust, mida inimene kusagilt teada saanud, arusaadavalt talle selgitada.
Teadlikumad patsiendid võivad arstile tunduda tüütud, aga nende ravi toimib edukamalt. Lambot toob näite Ühendriikides läbi viidud vähiuuringust: «Patsiendid, kes viisid end haigusega kurssi, oskasid arstilt rohkem küsida. Nad kasutasid saadud infot aktiivselt igapäevaelus ja nende tervis oli kaugtulevikus parem,» räägib ta.
Tervisearengu instituudi toitumisuuringute juhi Eha Nurga sõnul läheb eestlaste söömine küll tasapisi, aga samm-sammult siiski paremaks. «Kümme aastat tagasi jättis hommikusöögi söömata neljandik, nüüd viiendik täiskasvanutest.» Päeva esimesel poolel söömine annab energiat kogu päevaks, uimasus kaob, lisaks ei teki õhtupoolikul suuri isusid.
Liikumisega on lood keerulisemad, eriti ülekaalulistel ja rasvunutel. «Näiteks viimases uuringus ütles vaid iga viies, et ei söö varasemast tervislikumalt, aga liikumisharjumusi jätsid muutmata pooled,» märgib ta.
Mehed liiguvad rohkem, tervisesporti harrastatakse naistest enam, aga kehakaal kasvab Nurga sõnul meestel jälle kiiremini. «Suure tõenäosusega kehtib muidugi see, et normaalses kaalus mees liigub rohkem ja ülekaalulised eriti ei liigu.»
Loe pikemalt Postimehest.