Menüü

Kurjast vaenlasest sai kaugnõustamise vader

Kaugnõustamine jätkab varem kokkulepitud ravi jälgimist, aga diagnoosi saamiseks tuleb haiglasse kohale minna, kirjutab toimetaja Kadri Tammepuu.

Kevadel peletas Covid-19 epideemia haiglatest plaanilise ravi, ka perearstid lõpetasid tervisekeskustes krooniliste haigete jälgimise. Seega tuli kiiresti midagi asemele leida neile tuhandetele, kes vajasid arsti tuge ja ravimuudatusi. Nii avaneski haiglas uks kaugteenustele.

Algul pidasid paljud haiglad kaugteenuseks kõiki patsiendile helistamisi, ka vana visiidiaja tühistamist või üksluist retsepti pikendamist. Haigekassa oli teist meelt – kaugnõustamine olgu siiski ravitegevus. 

Kahtlemata võidavad kaugteenustest kõige rohkem patsiendid, sest paljusid tõsiseid haigusi ravivad arstid on Eestis koondunud paari suurde keskusse, kus ära käimiseks võib kuluda terve päev. Kaugnõustamine säästab inimese aega ja raha, kui lihtsamaid küsimusi saab esitada kodust või saab sealt ka keerulisemaid arutelusid maha pidada.

Millised on distantsilt vastuvõtu eripärad, millises olukorras see sobib ja millises mitte? Loe pikemalt Postimehest.