«Narva haigla otsus riivab otseselt enam kui 10 800 last, kes Eesti suuruselt kolmandas linnas elavad. Võrdluseks võib tuua 8300 lapsega Pärnu, mille haiglas on lasteosakond olemas,» sõnas Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu teates.
Ta lisas, et Narva haigla küll lubab, et ravi kvaliteet ei halvene, kuid see on ebausutav, sest ilma oma osakonnata on lastearsti kadumiseni haiglast väga väike samm. Tammepuu rõhutas, uuringute järgi tuleb laste keerukamate haigustega edukalt toime vaid pediaater.
Lastearstide seltsi hinnangul tuleks iga 5000 lapse kohta hoida töös vähemalt ühte üldpediaatrit ja mõistlikku arvu voodikohti. «Laps ei ole väike täiskasvanu, tema areng on pidevas muutumises ning ta vajab eakohast lähenemist. Oluline on saada kiiret ja kvaliteetset lastearsti abi kohapeal,» selgitas seltsi esinaine dr Ülle Einberg, taunides haigla juhtkonna seisukohta, et osakond on muutunud üleliigseks.
Lasteosakonna sulgemise plaan teeb seltsi nõutuks ka seetõttu, et pidevalt kontrolli ja nõustamist vajavate laste arv Eestis vaid kasvab. «Numbrid räägivad tõepoolest seda, et ülekaaluliste, psüühikahäirete ja krooniliste haigustega laste osakaal vaid suureneb,» kinnitas dr Einberg. Ta lisas, et selts ei taha leppida olukorraga, kus kannatavad need, kes on poliitilise võimu ja rahastamise otsuste tegemisel täiesti kaitsetud.
Liit ja selts leiavad, et osakondade sulgemise otsuseid ei saa jätta haigla juhtkondade või haigekassa teha, sest ravi võrdse ja ühtlase tagamise eest vastutab valitsus. «Kahjuks räägib hetkel kõik seda keelt, et haiglate ravimahtusid plaanitakse algaval aastal hoopis vähendada,» lisas Tammepuu. Tema sõnul loodetakse siiski, et otsustajad eesotsas sotsiaalministeeriumiga istuvad uuesti koos laua taha ja leiavad lahenduse, kuidas saaks Narva haigla lasteosakonnas töö jätkuda.»