Maailmas sureb lennutromboosi tõttu 20,000 inimest aastas.
Pikki tunde lennukis olijad oskavad trombidele veresoontes rohkem mõelda, vähem teatakse, et ohtlik seisund võib tekkida ka pikki vahemaid läbivatel rongi- või bussireisijatel ning kaugsõiduautojuhtidel.
Tegelikult võib kõikjal, kus inimene istub pikalt ühe koha peal sundasendis, vereringe häiruda, kuna istmeserv hakkab jalalihastele rõhuma. Aeglustunud ja takistatud verevoolu tingimustes võivadki tekkida verehüübed ehk trombid. Lennureisi puhul lisab sellele ohtlikkust ka madal rõhk ja kudede hapnikuvaegus – need soodustavad trombide teket veelgi.
Millal lennutromboos tekib?
Tromboos võib tekkida nii reisil kui ka hiljem - kaks nädalat kuni kuu aega pärast reisi.
Reisimisega seonduvad riskid:
pikaajaline istuv asend, kus istmeserv surub kokku põlveõndla veenid;
lennukis on lisariskiks madal salongi rõhk, mis sarnaneb kõrgmäestiku tingimustele;
reisi pikkus on üle kaheksa tunni;
mitu järjestikust reisi, kus kahe reisi vahe on alla kahe tunni;
nädala jooksul iga päev mõni lend.
Reisijaga seonduvateks riskideks on:
istekoht akna all;
vähene vedeliku tarvitamine;
rohke alkoholi tarvitamine;
vähene liikumine lennureisi ajal;
unerohtude kasutamine.
Keda lennutromboos enim ohustab?
Enim ohustatud on reisijad, kellel on üks või mitu tromboosi riskifaktorit:
vanus üle 40 aasta, ülekaal, suitsetamine, hiljutine operatsioon, jalatrauma, samuti pikkus > 190 cm ning < 160 cm;
aktiivne pahaloomuline kasvaja, krooniline südamepuudulikkus, eelnev tromboos;
naiste puhul suukaudsete antibeebipillide kasutamine ning hormoonasendusravi.
Kuidas lennutromboosi ära tunda ja miks see on ohtlik?
Süvaveenitromboosi puhul võib tekkida sääre või reie turse, erineva tugevusega valu, jala väsimine või krambitunne. Halval juhul võib osa trombist veenis lahti tulla ning kanduda verevooluga läbi südame kopsuarterisse, mille tagajärjeks on trombemboolia. Viimase tunnusteks on rindkerevalu, kiire pulss, õhupuudus, väsimus, veriköha. See seisund on inimesele eluohtlik.
Tromboosi tüsistuseks võib olla posttrombootiline sündroom. Alajaäse võib muutuda lillakas-siniseks. Jalale tekivad kergemini haavandid, mille ravimine on keerukas. Halval juhul on invaliidistumise oht.
Raviks kasutatakse verd vedeldavaid ravimeid. Ravi on pikk ja kestab vähemalt 3–6 kuud. Kui inimesel on olnud kunagi tromboos, jääb alati võimalus haiguse kordumiseks.
Kuidas ja kas on võimalik lennutromboosi vältida?
Kõige olulisem on inimese enda teadlikkus ning vajadusel personaalse riski hindamine arsti või tromboosikabinetis õe poolt.
Heaks ennetusvahendiks on kompressioonsukad (15-30 mmHg). Kõrge riskiga reisijatele soovitatakse tihti verd vedeldavat ravi.
Lennukis tuleks vahekäigus aeg-ajalt ringi liikuda ning kergemaid harjutusi teha. Muul juhul teha lihtsalt peatusi ja õues ringi liikuda ning veri taas liikuma saada.
Kindlasti ei ole mõistlik sündroomi ennetamiseks kasutada aspiriini, kuna see ei kaitse veenitromboosi puhul.
