Ohtlikel ja varjatud lähisuhtevägivalla juhtudel lepitus ei sobi. Psühhopaatiline vägivallatseja oskab kõrvalseisjale jätta tavaliselt hea mulje, kirjutab toimetaja Kadri Tammepuu.
Lähisuhtevägivalla ohvrid ja nende abistajad on ärevil. Riik kavatseb vägivaldsete paarisuhete klaarimisel kasutada senisest rohkem taastavat õigust ehk praktikat, kus vägivallatseja heastab kannatanule tehtud kahju.
Taastava õiguse üks vorme on kriminaalõigusest tuntud kohtueelne lepitus, mida «kirjutavad välja» teatud tingimustel kohtunik või prokurör. Olgu kohe öeldud, et lepitus ei tähenda omavahel äraleppimist, vaid oludega leppimist. Küll aga säästab lepitus raha ja aega.
Paarisuhtevägivalla juhtudel viib lepitust läbi ohvriabi töötaja, kes püüab kannatanu ja kahtlustatava vahel sõlmida kohtuvälise leppe. Protsessi õnnestumisel pääsevad pooled kohtus käimisest.
Kas selline lepitus ka praktikas toimib? Loe pikemalt Postimehest.