Bioloogilise eripärana areneb meestel aeglasemalt aju otsmikusagar, mis kontrollib impulsiivset käitumist ja riskimist. Mehed kaotavad õnnetustes elu üle kahe korra sagedamini kui naised. Kolmkümmend aastat tagasi hukkus Eestis liiklusõnnetustes, uppus, suri mürgistusse või pani endale käe külge 1558, mullu 546 meest. Alla 20-aastaste hulgas on õnnetussurmade arv sama ajaga vähenenud kümme korda.
Pikema elu reserv on peidus ka elustiilitõbede edasilükkamises. Tänased krooniliste haiguste eelikud, 40–50-aastased inimesed, ladusid tervisele vundamendi õndsal nõukogude ajal, mil oli laialt vaba aega, mida saatsid sageli naps ja sigaret. Keskmine eluiga jäi tol ajal lühikeseks ning üldine kultuur ei valmistanud inimesi kuidagi ette pikalt tervena elama.
Tasapisi on oskusi juurde tulnud. Samuti panevad kohustused mehi tervislikumaid valikuid tegema, sest pere ja sõbrad loodavad neile. Nii näitab ka statistika, et isad on lastetutest meestest edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.
Mitmeid kroonilisi haigusi osatakse nüüdseks ravida, aga veel vägevam oleks õppida neid edasi lükkama. Palju on meeste endi kätes: rassimine terviserajal või jõusaalis, rõõmu toovad suhted ja rahuldust pakkuv töö. Paraku keha kulub ja kõiki rikkeid inimene ise õigel ajal ära ei tunne.
Loodame, et lähitulevik toob haigekassalt mugavad tervisekontrolli võimalused, ole vaid mees ja võta osa.
Loe pikemalt Postimehest.