Laste haigused jäävad mõnikord õigel ajal märkamata

Riigikontrolli hinnangul ei taga praegune süsteem alati laste tervise probleemide ennetamist, õigeaegset avastamist, süsteemset jälgimist ja järjepidevat ravi.

Lapse tervise jälgimine ja arstiabi osutamine ei toimu ühtselt. Nii perearstid kui kooliõed ei tunne alati õigel ajal ära (vaimse) tervise probleeme ja arsti juurde ei jõudnud pooled lastest, kellel kooliõde oli märganud terviseprobleemi. Paljudel patsientidel katkeb haiguse ajal side arstiga ajani, kuni tervis uuesti halveneb. Tuleks luua meeskonnad, kus töötavad koos   perearst, kooliõde, eriarstid, õppenõustamise tugiteenuste ning lastekaitse töötajad.

Eelkooliealistest 3–6aastastest lastest käis ettenähtud sagedusega tervisekontrollis alla 4%.  Kui 2aastastest lastest käis perearsti juures tervisekontrollis 85–93%, siis koolieas oli see määr sõltuvalt vanusest 8–20%. Tuleks kaaluda, kas perearst võiks tulevikus jälgida lapse jaoks vajalike teenuste saamist ning vajadusel nõustada lapsevanemat. Analüüsida tuleks kindlasti tervisekontrollis käimise sageduse nõuet, et see poleks mõttetult koormav ja tagaks kulutõhusalt haiguste avastamise.

Kõik lapsed ei saa ühesugust koolitervishoiuteenust ning teenuse sisu ja kvaliteedi üle järelevalvet ei tehta. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii tervisedendus kui ka haiguste ennetus olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et  nõuetekohast teenust ei saanud ca 34 000 koolilast. Kooliõdede puuduse vähendamiseks ja teenuse ühtlustamiseks tuleks tagada piisav rahastamine.

Krooniliste haigustega laste ravi pole alati olnud õigeaegne ja järjepidev. Ekspertide hinnangul ei saanud õigel ajal ravi 71% käitumishäiretega ja 63% söömishäiretega lastest. Lisaks näitas audit, et kui terviseprobleemiga laps on ravile suunatud, siis ei ole ravi alati järjepidev.

Tervishoiuteenuste saamine ja hospitaliseerimine erines laste elukoha järgi. Riigikontrolli analüüs näitas, et maalapsi hospitaliseeritakse oluliselt rohkem kui linnalapsi. Selle üheks põhjuseks võib olla maalaste väiksem tervisekontrollides osalemine. Teemat tuleks edasi uurida ja tõsta vanemate teadlikkust, miks lapsed peaksid tervisekontrollides käima.

Haiglaravile I tüüpi diabeedi ja astmaga sattunud lapsed olid rohkem pärit toimetulekuraskustega peredest. Riik peaks tulevikus eraldi analüüsima, kas vaesemate ja toimetulekuraskustega perede lastel on suurem vajadus tervishoiuteenuste järele.

Ülevaate puudumine laste tervislikust seisundist raskendab probleemide lahendamist. Riigil on küll teada surmade ja sündide statistika ning esmahaigestumisjuhud, kuid puudub ülevaade laste tervisest erinevate siht- ja vanuserühmade kaupa. Tuleb parandada kõigi osapoolte poolt andmete saatmist riiklikku andmekogusse.

Enim on laste seas kasvanud haigestumised healoomulistesse kasvajatesse (63,4 protsenti), bronhiaalastmasse (61 protsenti), ning toitumis- ja ainevahetushäiretesse (57,3 protsenti). Enamlevinud põhjusteks on ebatervislik toitumine, vähene liikumine ning kasvukeskkonna riskid.

Auditi tervikmaterjalid leiad siit

Perearst Eero Merilind kirjutas vastuseks Postimehes arvamusloo Kelle mure on lapse tervis?

Vastuseks Riigikontrolli auditile kirjutas Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar Postimehes arvamusloo: lapsed ei jõua õigel ajal ravile – kas tõesti?