Arvamusfestivalil Paides arutlesid spetsialistid, et ravivigade hüvitamiseks ja patsiendile nõu andmiseks võiks luua töövaidluskomisjoniga sarnase organisatsiooni.
Eesti patsientide liidu tegevjuht Kadri Tammepuu rääkis, et ravimine on alati riskiga seotud tegevus, ka arstid on tavalised inimesed ja alati võib juhtuda, et ravimine ei kulge plaanitult.
Raidla Ellex advokaadibüroo juhtivpartner Ants Nõmper kirjeldas, et patsient, kellele on tekitatud kahju, saab pöörduda kohtusse. Menetlus on aga kallis ja aeglane. Lisaks tõi ta võimalusena välja sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt abi palumist. Selle otsuseid ei pea aga haigla tunnistama.
Patsiendid vajavad juristi ja tervishoiuspetsialisti abi, sest tihti ei tea nad täpselt, kas tehti raviviga või mitte. Lisaks on vea tõendamise kohustus, mis nõuab aga spetsiifilisi meditsiinilisi teadmisi ja ka tõendamismatejal ehk ravi puudutav dokumentatsioon on arstide valduses. Nii jätavadki paljud kahju kannatanud patsiendid oma õiguste kaitsmise tee pooleli, sõnas Indrek Tederi advokaadibüroo jurist Janus Paurman.
Osalejad pakkusid ühe võimalusena välja, et kohtu-eelseks menetluseks võiks luua organisatsiooni, kuhu kuuluksid nii arstid kui juristid, kes teeksid kindlaks, kas tüsistust oleks saanud ära hoida ja mis ulatuses peaks kompensatsiooni maksma. Väljamakseid tehakse siis näiteks riigi või haiglate eelarvest.
Siiani on organisatsiooni loomine jäänud raha taha, ütles Nõmper. Sotsiaalministeerium on üle viie aasta seda heietanud, lisas ta. Tegelikult on see ühiskondlik kokkulepe, kas me tahame maksta vähem ja jätta selle riski, et midagi läheb valesti inimese enda kanda. Kahjuhüvitiste maksmine probleemide korral tuleks aga üldisest tervishoiu eelarvest, kuid samas vähendaks see arsti ja patsiendi vahelisi pingeid. Uus süsteem võtaks süükoormat arstide õlult vähemaks.
Eestlased ei kaeba ka seepärast, et patsient ei näe ennast kui klienti, kuna ta ei maksa teenuse eest ise, vaid seda teeb Haigekassa. PZU vastutuskindlustuse riskijuht Argo Argel sõnas, et hambaarsti teenust kasutades on inimesed palju õigusteadlikumad ja aktiivsemad, kuna hambaravi eest makstakse lõviosas oma taskust.
Arutelu lõpuosas lahendasid kõik osalejad grupitöös sagedamini ette tulevaid patsiendiprobleeme ja panid end nõustajatena proovile.