Patsientide liit osaleb patsiendikindlustuse töörühmas
Sügisel on sotsiaalministeeriumil taas plaan arutama asuda patsiendikindlustuse põhimõtteid. Kui inimesel tekib meditsiinisüsteemis tervisekahju, siis ei peaks ta hüvitise saamiseks enam kohtuteed ette võtma, vaid saaks selle lihtsamalt kätte.
Idee kohaselt peaks kõigil meedikutel olema tulevikus erialane vastutuskindlustus. Kindlustusmaksetest on võimalik maksta kahju kannatanud patsiendile hüvitist. Erialane vastutuskindlustus on täna Eestis nõutud näiteks arhitekti, advokaadi või audiitori puhul. Kui need ametimehed teevad oma töös vea, ei oska ega saa inimene endale tekitatud kahju ära hoida - tal puudub eripärase töö kontrollimiseks pädevus ja saadud kahju võib lisaks osutuda väga suureks.
Vastutuskindlustuse loogika toimib täna ka Põhjamaade, Taani ja Uus-Meremaa meditsiinisüsteemis. Eesti süsteem on kõigi osapoolte jaoks koormav ja muutustele on loodetud pea kakskümmend aastat.
Heaks näiteks on ravivigade uurimiseks esitatud kaebuste arvu võrdlus Eestis ja Soomes. 2016. aastal esitati põhjanaabrite juures järelevalvele 36 korda rohkem kaebusi kui meil (Soomes 5371 ja Eestis 147). Rahvaarv on põhjanaabrite juures 4 korda suurem.
Erinev kaebuste hulk ei näita, et Eestis on arsti juures käimine 9 korda ohutum. Põhjus on siin hoopis selles, et meil jäetakse täna probleemi korral enamasti kaebus esitamata, sest ainult saadud tervisekahju tõendamisest hüvitise saamiseks ei piisa, patsiendil tuleb ära tõestada ka arsti süü. Tõendusmaterjalid on aga kliiniku juures hoiul ja enda ravimise asemel tuleb aega ning raha kulutada õiguse tagaajamisele. Lisaks tekitab süüdlase otsimine usaldamatust arsti-patsiendi suhetes, mille tõttu kannatab eelkõige patsient.
Patsiendikindlustuse töögrupp kohtub sotsiaalministeeriumis esimest korda 13. septembril.
