«Meie arstkond on professionaalne ja riigihaiglad eurovahendite eest täidetud tipptasemel aparatuuriga. Järgimine suur eemärk peaks olema patsiendikesksus,» lausus patsientide liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.
Liit soovib muuta olukorda, kus elanikkonna tervist puudutavad otsused võetakse vastu ministrite või ametnike poolt kabinetivaikuses ilma laiapõhjalise aruteluta nõnda, et hiljem keegi ei vastuta. Tihti sõltuvad nendest otsustest inimeste jaoks elukvaliteet, abi kättesaadavus ja mõnikord isegi elu.
«Tasub vaid meenutada eriarstiabi kiirendatud koondamise plaani suurtesse keskustesse või arutelu teemal, kus tõsimeeli soovitakse osasid patsiente hakata EMO-s jätma ilma abita või uudist, et sel aastal purustab vähiravifondile laekunud abitaotluste hulk uusi rekordeid – see tähendab paraku patsientide arvu kasvu, keda riik on abita jätnud,» kommenteeris Tammepuu.
Tammepuu sõnul on tänane tervishoiupoliitika üles ehitatud haigekassa poolt rahastatavate teenuste põhiseks, kuid rahastamine ei ole seotud patsiendi rahuloluga ja erinevaid teenuseid osutavad spetsialistid ei moodusta tema jaoks ühtset meeskonda.
Eesti patsientide liit plaanib 2016. aasta kevadel käivitada oma liikmetele tasuta juriidilise nõustamise teenuse, kus jurist annab nõu tervishoiusüsteemi puudutavates küsimustes ja osutab personaalse huvikaitse teenust.
Uuenenul liidul on juba ligi 400 liiget, kuid liit plaanib liikmeskonna hüppelist kasvu. Liidu liikmetele kohustuslikku liikmemaksu ei ole.
Patsiendi õiguste päeva tähistatakse tänavu kümnendat korda. Selle traditsiooni algatas üle-Euroopaline kodanikuliikumine Active Citizenship Network 2007. aastal.