Sotsiaalministeerium võiks ajale jalgu jäänud hüvitise väljaarvutamisel eeskujuks võtta tuludeklaratsiooni esitamise. Digiajastul peaksid süsteemid toimima automaatsemalt, seda enam et vastavad andmed on Haigekassas olemas.
Inimene ise võiks hakata teemale tähelepanu pöörama siis, kui ta maksab soodusravimite eest oma taskust juba üle 300 euro aastas. Sel juhul peaks mõtlema hakkama, kas on võimalik osa kulunud rahast tagasi saada. Tasub teada, et täiendava ravimihüvitise maksmise aluseks oleva arvestusliku ostusumma sisse ei arvestata nn retseptitasu ja ravimi piirhinda ületavat summat, kuigi ka nende eest maksab tegelikult inimene ise. Nii tuleb need kogusummast maha lahutada.
Täna saab soodusravimitele kulunud summasid vaadata www.digilugu.ee või www.eesti.ee portaalide kaudu. Samas nõuab aega ja teatud vilumust numbrid õigetelt ridadelt kokku lüüa. Need, kel portaalides surfamise võimalus puudub, peaksid hoidma alles kõik ostutshekid. Kahjuks muutuvad paljud tshekid loetamatuks juba mõne kuu möödudes, aga kunagi ei tea, millal saabub olukord, kus ravimite ostmisele hakkab kuluma rohkem raha ja siis oleks vanu dokumente hädasti vaja. Kas teha selleks tarbeks Exceli tabel jäägu igaühe enda otsustada.
Hüvitise saamiseks tuleb esitada haigekassale taotlus ja hüvitatava summa suurus arvutatakse järgmiselt:
Täiendavaks ravimihüvitiseks kulus haigekassal 2016. aastal 391 000 eurot. Umbes paarile tuhandele inimesele jäi tagasimakse tegemata, kuna nad taotlust ei esitanud.