Konverentsil Kliinik 2016 originaal- ja geneerilise ravimi üle arutlenud Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja professor Raul-Allan Kiiveti sõnul ei ole odavam ravim kehvem, aga vahel on raske patsienti selles veenda.
Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juht professor Raul-Allan Kiivet vaatles ravimite kulusid seoses geneeriliste- ja originaalravimitega. Ravimite eest peab alati keegi maksma. "Geneerilise ravimi puhul otsustab ravimi asendamise kas apteeker või patsient ise. Järjest enam räägitakse ravimite puhul toimeainest, mitte kaubamärkidest," rääkis Kiivet. Inimesi saab kallutada tegema valikuid ühes või teises suunas, aga selleks tuleb leida aega," tõdes Kiivet.
Tema sõnul ei ole põhjust, miks sama toimeaine eest peaks rohkem maksma. Kiivet meenutas ühte magistritööd piirhinna mõjust ravimikulutustele. Kui 2003. aastal kehtestati piirhinnad ravimitele, siis käitusid ravimifirmad erinevalt, osa langetas hindasid, osa mitte. "Piirhind hoidis kokku haigekassa raha, kui aga ravimi müügihind ei langenud, tõsteti osa kulusid patsiendile," jätkas ta. "Suures pildis piirhinna reformi järgi haigekassa kulud soodusravimitele 2003. aastal sisuliselt külmusid, aga inimesed hakkasid maksma 34% rohkem kui aasta varem."
Kokkuvõttes on tema sõnul Eesti tervishoiu üks probleem selles, et pensionär maksab end ravimite ostmisel vaeseks, selleks kulub aastas keskmiselt 8% pensionist. Retseptiravimeid kasutab statistika järgi 75% pensionäridest.