Olukorrale on praegu tahetud tähelepanu juhtida ilmselt põhjusel, et algamas on järgmise aasta ravilepingute sõlmimise periood. "Kuna kulud kasvavad, tähendabki see tegelikult seda, et kui raha hulk jääb samaks, siis teenuste maht väheneb," selgitas Tammepuu. Tema hinnangul on jõutud ilmselt faasi, kus peab hakkama arste koondama, mis oleks täiesti nonsenss olukorras, kus rahva tervis ei ole kiita ja ravijärjekorrad pikenevad.
"Ravijärjekordadest on räägitud aastaid ja igal osapoolel on ses osas erinev ootus. Tavaline patsient loeb haigekassa kodulehelt, et kokku on lepitud sellised järjekordade pikkused ja kui need on tegelikkuses oluliselt pikemad, siis on selge, et ei olda rahul," jätkas Tammepuu.
Tammepuu sõnul ei ole kellelgi aimu kui pikad on tegelikud ooteajad, sest järjekorras olemist hakatakse lugema alles siis kui saadakse arsti juurde aeg. Küllalt palju on aga inimesi, kelledel on küll saatekirjad aga kes arsti juurde aega ei saa. "Tegelikult ei teata, kui paljudel patsientidel tervis ootamise ajal halveneb ja kui paljud ei jõuagi arsti juurde," rääkis Tammepuu. "Mõned raviteenused on juba praegu väga pikkade järjekordadega ja seotud inimeste kannatuse ja elukvaliteedi halvenemisega."
Tänane olukord on tekkinud aastaid kestnud rahapuudusest. "Ideaal on see, et raha juurde andmise käigus püütakse nii palju kui võimalik teha muutusi, et iga meedik saaks teha oma tööd. Kohati on õdede, arstide ja muude spetsialistide koormus nii suur, neil pole aega koostööd läbi mõelda, mistõttu tehakse ka madalama astme töid," jätkas Tammepuu.
Sageli on probleemiks tegevuste dubleerimine. "Kui inimene tahab minna näiteks logopeedi juurde, siis kõigepealt peab ta minema perearstile, siis eriarstile ja alles siis pääseb logopeedile," nentis Tammepuu. "Kuna logopeed ei ole tervishoiutöötaja, siis kirjutab arst tema nimel välja vajalikud uuringud ja kannab lõpuks ise ka kõik logopeedi tehtud märkmed digilukku ehk teeb logopeedi tööd."
Tammepuu sõnul sidus eelmine valitsus jäigalt ära selle, et haigekassa reserve ei kasutata aga tänane reaalsus on see, et haigekassa kulutab rohkem kui tal raha on. Seda lisaraha ei ole niikuinii mujalt võtta kui reservidest ning reservid ongi juba vaikimisi kasutusel.
"Praeguse valitsuse puhul loodetakse, et teema võetakse tõsisemalt ette ja leitakse tervishoiule lisaraha." Arstid ootavad sotsiaalministri ettepanekuid 15. veebruariks.
Kogu artiklit saad lugeda siit