Postimehe toimetaja Kadri Tammepuu kirjutab, et riigikontroll auditeeris kuut eriarsti- ja õendusabi riigihanget kogumaksumusega 215 miljonit eurot. Sisulisi puudusi leiti nii hanke tingimustes kui pakkumiste hindamisel, millega pandi kontrollijate arvates kaalule patsientide tervis.
Audit tuvastas, et hanke võis võita raviasutus, millel puudusid tööks vajalikud ruumid, sisseseade või töötajad. Pakkuja pidi kvaliteedi garantiina esitama küll kehtiva tegevusloa, aga täiendavaid kontrolle, kas asutus ka tegelikult nõuetele vastab, haigekassa ei teinud.
Tegevuslubade järelevalvet viib läbi terviseamet. Auditijuht Mart Vain märkis, et terviseametil puudus ülevaade, millised kehtivate lubade omanikud sel ajal ei tegutsenud. Samuti polnud amet paljusid asutusi koha peal kas pikka aega või mitte kunagi kontrollinud. "Enne 2018. aastat ei teinud terviseamet tegevusluba välja andes alati kohapealset kontrolli, mistõttu puudus kindlus, kas andmed ruumide ja aparatuuri kohta on õiged."
Tuvastati ka juhtumeid, kus jäi kohati ebaselgeks, milline tegevusluba pidi pakkujal hankes osalemiseks üldse olema või jäid küsimata osad tööks vajalikud load. Näiteks peaks kirurgiaga koos käima narkoosiarsti tegutsemise luba. Haigekassa tunnistas edukaks kaks asutust, kellel see luba puudus.
Hangetel said eelise uustulnukad ja jultunud ettevõtjad
Auditeeritavate vastus
Haigekassa juht Rain Laane ja terviseameti peadirektor Merike Jürilo nõustusid enamjaolt riigikontrolli soovitustega ning lubasid teha rohkem omavahel koostööd.
Laane jäi seisukohale, et haigekassa kohtles pakkujaid võrdselt ja ei saa aktsepteerida, et pikemalt tegutsenud või suuremad asutused võivad teha rohkem vigu. Edaspidi osaleb hankekomisjonis ka terviseamet, kes aitab hinnata raviasutuste võimekust esitatud pakkumust täita.
Terviseamet lubas tõhustada tegevusloa väljastamise kontrolli ja hakata tegevusloaga raviasutusi inspekteerima vähemalt kord nelja aasta jooksul.
Vain rääkis, et hindajatelt võis sama arvu punkte saada asutus, mis oli tegutsenud kolm aastat, ja asutus, mis oli teenuseid osutanud vaid paar kuud. Lisapunkte kogusid need, keda eelneval kolmel aastal ei olnud karistatud. Samas ei võtnud haigekassa arvesse, kas tollal üldse tegutseti. Nii said kogemustega kliinikute ees eelise uustulnukad, sest neil oli väiksem tõenäosus ettekirjutusi saada. Ka käibelävend 4000 eurot ei taganud, et hankel osalev asutus oleks tegutsenud pikemat aega. Nimelt ei olnud nõue seotud pakutava erialaga, vaid hõlmas asutuse kogukäivet.
Teiseks said ühepalju punkte nii asutus, kes eelneval aastal esitas e-tervise infosüsteemi kõikide patsientide ravilood, kui ka asutus, kes oli neid edastada jõudnud vaid kaks. Järjepidevalt oma kohust täitnud pakkuja pandi samale pulgale kvaliteedi eirajaga, kes võis vahetult enne hanget edastada mõned ravilood ja saada punktiarvestuses sama summa.
Kolmandaks tõi riigikontroll välja, et haigekassa nõustus pakkumustega, kus nappis töötajaid. Näiteks soovisid kaks asutust mõlemad ühe psühhiaatriga ära teha töö, mis vastab 2,5 arsti koormusele. Mõlemad pakkujad tunnistati edukaks - ühega sõlmiti leping mahus, mis vastas 1,5 arsti töökoormusele ning teisega lepiti kokku 2,5 arsti koormuses.
Leidus ka asutusi, mis pärast hanke võitmist muutsid tegevusluba ja hakkasid tegelikult tööle samades ruumides ning osaliselt samade arstidega, kui seda oleks teinud pakkuja, kes lepingu kaotas. Riigikontrollil tekkis kahtlus, kas võitnud asutus oleks hankel pakutud tingimustel olnud üldse võimeline teenust osutama.
Kuigi enamjaolt järgis haigekassa riigihanke läbiviimise korda, leidis audit ka riigihangete seaduse järgimisel puudusi. Näiteks oleks haigekassa võinud mahuka eriarstiabi hanke osadeks jagada. See oleks kindlustanud, et väikese osa üle vaieldes ei oleks ohtu sattunud kogu hange.
Hankele esitatigi mitmeid vaidlustusi, mistõttu venis võitjate edukaks tunnistamine ja uute partneritega lepingute sõlmimine. Seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lepinguid allkirjastada enne vaidlustuste ning nõutud ooteaegade lõppemist. Haigekassa sõlmis osa uutest lepingutest enne nimetatud tähtaega, kuna vanad lepingud olid lõppenud. Tekkis risk, et uued oleks võidud tunnistada tühiseks.
Allikas: Postimees.ee