Tartu ülikooli doktorant Kristi Krebs: “Selge on see, et sama ravim samas annuses ei ole kõikidele lahenduseks." Seepärast tuleb tulemusliku ravi saavutamiseks seda täna mõnikord mitu korda korrigeerida.
Üheks põhjuses on meie pärilikkusaines ehk DNA-s esinevad geneetilised muutused, mis mõjutavad valkude tööd. Valgud on ained, mis juhivad kõikide organismide ja nende elundite talitust. Selleks, et ennustada, kuidas inimene ravimile reageerida võib, tuleks kaardistada tema DNA-s kõik ravimivastust mõjutavad geneetilised muutused.
“Viimase aja biotehnoloogia lahendused võimaldavad meil analüüsida inimese genoomi – kogu DNA-d – kiiremini, täpsemalt ja odavamalt, kui varem,” rääkis Krebs. “Teades igale inimesele omast nö geneetilist “kaarti” ja kuidas ning milliseid ravimeid need DNA muutused mõjutavad, oleks arstil võimalik juba enne ravimi välja kirjutamist teada saada, kas konkreetne annus ja ravim on inimesele sobilik.”
Ravimivastust mõjutavaid muutusi otsib ja analüüsib farmakogenoomika, mis on osa personaalmeditsiinist. Just selle teadusharuga tegeleb Kristi Krebs ka Eesti geenivaramus.