1. jaanuarist hakkab kehtima uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile.
Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarve on 2016. aastal 8,85 miljonit eurot, kasv 1,4 miljonit eurot.
Jätkub vägivallaohvritest naistele ja nende lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse pakkumine. Vägivallaohvritest naised ja nende lapsed saavad kaitset, mõistmist, tuge ja asjatundlikku nõustamist (sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist), et vägivallast pääseda. Samuti jätkub tugitelefoni 1492 teel abi pakkumine. Ööpäevaringse üleriigilise tasuta tugitelefoni eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele, nende lähedastele ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele. Telefonil vastavad koolitatud nõustajad.
Erihoolekande reorganiseerimine jätkub psüühilise erivajadusega inimestele kvaliteetsemate ning kogukonnalähedaste teenuskohtade loomisega, millega lühenevad ka järjekorrad. Eesmärk on paremate ja personaalsemate teenuste pakkumine. Euroopa Liidu vahendite toel jätkatakse suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimist.
Puuetega inimestele mõeldud abivahendite hankimise kord muutub. Senise maakonnapõhise abivahendite süsteemi asemel käivitub 2016. aastal riiklik süsteem.
Muutub isikliku abivahendi kaardi väljastamise koht, kohalike omavalitsuste asemel väljastab isikliku abivahendi kaardi sotsiaalkindlustusamet. Abivahendite süsteemi uuest korraldusest loe siit.
Loe artiklit uue abivahendite hankimise korra rakendumisest postimees.ee