Südame-veresoonkonna haigused on suurim haigestumuse ja surmade põhjustaja Eestis. Kohane ja õigeaegne ravi võimaldab patsientidel elada täisväärtuslikku elu ja panustada riigi eelarvesse maksude maksmisel.
Käesoleval aastal vähendati südamehaiguste ravi 3 miljoni euro võrra. Võrreldes 2015. aastaga, on Eesti kardioloogide seltsi esimehe dr Laanmetsa sõnul ravitud haiglates umbes 1500 patsienti mullusest vähem. "Need on plaanilised haiged, kelle ravi on olnud võimalik mõnevõrra edasi lükata. Kuid abi vajavate haigete hulk sel moel järjest kasvab ja suure tõenäosusega satuvad nad kardioloogide vaatevälja peatselt ägedate haigestumistega, kusjuures see ravi on juba kulukam," rääkis ta.
Tuleva aasta osas püsib haigekassa kinnitusel kardioloogia eriala eelarve vähemalt tänasel tasemel, kuid kardioloogide selts näeb selles järjekordset 2 miljoni suurust kärbet.
Probleem on selles, et sama rahastuse number saavutatakse osade teenuste hindade langetamisega: "Odavamaks muutuvad need teenused, mis võimaldasid senini „ülal pidada“ kahjumlikke ning ka tervishoiuteenuste loetelus täna mitteolevaid teenuseid, mida me aga reaalselt osutame," selgitas dr. Laanmets. Sinna hulka kuulub mitu kardioloogia valveteenust, k.a ööpäevaringne infarktiravi teenistus. "Ehk siis nende teenuste eest haigekassa täna ei maksa, aga hea ravitava eeldab nende osutamist ja me oleme sunnitud tegema seda tasuta," rõhutas ta.Nii satub kardioloogide töö nõiaringi, kus ühelt poolt soovib haigekassa jätkuvalt tasuta või alla omahinna teenuste osutamise jätkamist ja teisalt suureneb vältimatu abi maht seoses pikenenud ravijärjekordadest tingitud haiguste ägenemisega. Mõlemad asjaolud vähendavad plaanilisele ravile pääsejate hulka, nende kahe teguri koosmõjus pikenevad ravijärjekorrad kahjuks kiiremas tempos edasi.