On üsna tavapärane, et patsient helistab retsepti pikendamiseks perearstile või palub kiiresti meili teel konsultatsiooni. 2018. aasta maist kehtima hakkav Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärus on paljud perearstid ärevaks teinud, et uus määrus justkui keelaks patsiendi e-kirjadele vastamise.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu sõnul ei hakka määrus reguleerima seda, kuidas perearst patsiendiga suhtleb. Küll aga jääb andmetöötlejale ehk meedikule ka tulevikus kohustus isikuandmeid hoolega hoida. Seega arst või pereõde peavad iga kord hindama, ega tavalise e-kirja teel väljaantav info pole liiga tundlik.
Seda, mida patsient perearstile kirjutab, ei saa kuidagi piirata. Kuid kui arsti vastus sisaldab tundlikku haiguslugu või terviseinfot, siis oleks parem see krüpteerida või vastata turvakanali kaudu. Küsimused ja olukorrad on erinevad, mõnikord sobib suhtlemiseks ka tavaline e-kiri.
Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen ütleb, et paljud patsiendid peavad meili teel suhtlemist kõige mugavamaks ja ajasäästlikumaks. Samas peab arst meilile vastates arvestama sellega kaasneva vastutusega. Nii võibki juhtuda, et arstile saadetud kirjale inimene tavalise e-postiga vastust ei saa.
"Kui patsient enda terviseandmeid kellelegi saadab, siis vastutab ta selle eest ise, aga kui tervishoiutöötaja talle vastata soovib, siis peab teadma, et ta tegelikult ei tohi tundlikke andmeid meilitsi edastada," kommenteeris Ingerainen. Nii tulekski eelistada terviseandmete edastamiseks turvalisemaid keskkondi - tervise infosüsteem ehk digilugu, kuhu igaüks saab patsiendiportaali kaudu sisse, samuti võib kasutada krüpteeritud kanaleid nagu e-perearstikeskus.
Patsientidel on aga hea meeles pidada, et turvakanali või digiloo puhul peab inimesel endal olema ID-kaardi või mobiili ID kasutamise võimalus.