Minister Ossinovski välja pakutu kohaselt tuleks kaotada patsiendi vaade digiregistratuuris ja anda õigus eriarsti juurde registreerimiseks ainult perearstidele.
Uus lähenemine on kantud ideest, mis piirab tugevalt patsiendi vabadust ja iseseisvust ning töötab vastu riikliku e-teenuste arengu ja innovatsiooni arendamise kavale. Saaksime süsteemi juurde ühe võimuka bürokraatiatõkke. Inimene jääks perearsti või registraatori meelevalda ses osas, millal ja millise tohtri juurde ta edasi saadetakse. Perearstikeskuses pole mõeldav anda patsiendile piisavalt aega erinevate võimalustega tutvumiseks, et teha kaalutletud otsus.
Perearstid omakorda soovitakse muuta justkui patsiendi-eriarsti vaheliseks lepingumaakleriks, kusjuures mingis osas saavad nad endale eriõiguse patsiendi (ehk lepingupoole) eest otsustada, kellega leping sõlmitakse (st konkreetne eriarst) ja millal lepingut täidetakse (st arstiaeg). Olukorras, kus eriarstiaegade osas nõudmine ületab pakkumist, tekib oht lokkavaks „kommikarbi“ süsteemiks. Suur võrdsustamise püüe hoopiski tasalülitab patsiendi, vähendades tema sisulist kaasamist oma terviseotsuste tegemisse.
Lisaks jääb eriarsti järjekordade süsteem ka tulevikus varjatuks, infomonopol jätkuvalt riigi ja arstkonna kätte. See omakorda võimaldab ka edaspidi avalikkusega manipuleerida ning vajalikke rahastamisotsuseid tervishoius kergemini edasi lükata.
Tõsi ta on, patsiendi juurdepääsu keelamine aitaks uue süsteemi arendamisel raha kokku hoida, aga see toimuks inimeste heaolu arvelt ning süsteemi igapäevast toimimist kulukamaks tehes.
Visiidiaegade muutmiseks tuleks inimesel edaspidi alati süsteemi poole tagasi pöörduda ja nii kuluks resurssi just seal, kus seda peaks kokku hoidma.
Keskendudes kokkuhoiule, saaks kordades rohkem maksumaksja raha säästa, kui kõigil haiglatel oleks üks infosüsteem. Seda eriti olukorras, kus uute integreeritud e-lahenduste arv tevishoiusüsteemis on tulevikus jõudsalt kasvamas.