Rehabilitatsiooni ootel on pea tuhat inimest ning järjekord kasvab iga päevaga, teenust ootab ka 403 puudega last. "Kas riik on rahalisi vahendeid ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on see teadlik kokkuhoid kõige nõrgemate arvelt?", küsib Denes Kattago Õhtulehes.
Artiklis kommenteeris Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu teemat järgmiselt: "Ümberkorraldused sotsiaalkindlustuse valdkonnas paistavad juba aastaid silma skandaalirohkuse ja puuduliku info jagamisega."
Esimese hooga meenub talle toetuste väljamaksmise hilinemine, pikad järjekorrad teenuste saamisel või abivahendite soetamisel. Ka IT-lahendused viibivad ja töökorraldus on pärit läinud sajandist.
"Eelmine aasta algas inimestele ootamatu abivahendite hinnatõusuga, kus riik piiras oma kulutused abivahenditele ära, kuid patsiendi rahakott jäeti kaupmehe ja ametniku meelevalda. Üldsus kuuleb sotsiaalministeeriumist enamasti põhjustest, miks tööd nõuetekohaselt teha ei saa, mitte aga lahendustest, kuidas antud lubadusi täita. Praegu on aga kujunenud teenuste saamine justkui õnneloosiks, mis sõltub sellest, kas inimene on õigel ajal õiges kohas," on Tammepuu nördinud.
Puudega patsiendid tunnistatakse terveks
Käivitunud töövõimereformi üks eesmärkidest on vähendada puudetoetuse saajaid ning muuta uute hindamisotsustega töövõimetud inimesed töövõimelisteks. "Milliseid kulusid nad aga äravõetud toetusega oma tööelus katsid, jäetakse enamasti välja selgitamata või tõdetakse, et vastava kulu katmiseks pole vahendeid ette nähtud," kurdab Tammepuu katteta lubaduste jagamise üle.
Ta räägib Õhtulehele diabeedihaigetest, kellest paljud käivad tööl, aga neil on eluohtlik puue. „Kui veresuhkrutase langeb, siis on koomasse langemine kiire tekkima. Seepärast paljud kasutavad puudetoetust täiendavate vahendite ostuks, mida haigekassa ei hüvita. Ja ka 100% hüvitatud ravi puhul peab patsient maksma teatud omaosalust. Kui nüüd selline inimene jääb töötuks ja ta on tunnistatud 100% töövõimeliseks, siis võib ta sattuda väga ohtlikku olukorda, kui tema sissetulek katkeb, sest lisaks ravimitele ja muudele vahenditele vajab ta ka ju süüa ja korteriarved maksmist, aga kõige jaoks töötutoetusest ei piisa.“
Tammepuu on kokku puutunud ka nägemispuuetega või muude meelepuuete ja liikumispuuetega inimestega, kes on tunnistatud terveks, aga tegelikult nad seda ei ole. „Puue annab neile võimalusi soodsamateks teenusteks (parkimine jm) ja neil kulub tänane puudetoetus igapäevaseks toimetulekuks, et tööl käia nagu terved inimesed. Lisaks suurematele igapäevakuludele on nende sissetulekud tavaliselt väiksemad võrreldes tervete inimestega. Ja toetusi on nüüd otsustatud ümber jagada. See tekitab inimestes lihtsalt ebakindlust."
Artiklit täies mahus saab lugeda siit.