Varem läheneti vaimse tervise häiretele välistamismeetodil. Vaadati, ega inimene tunne halvavat ärevust või ole depressiivne, ei kaeba mälu nõrgenemise või keskendumisraskuste üle, ei kahtlusta ümbritsevat maailma enda vastu suunatud vaenulikkuses ning suudab end valitseda. Lisaks pidid tal puuduma ka kümned ülejäänud psüühilised häired, mis rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis märgitud F-koodiga. Sel juhul tunnistati ta terveks.
Selgem jaotus aitas arstidel haigusi paremini diagnoosida. Nüüd kogeb iga viies inimene aasta jooksul mõnda vaimse tervise probleemi. Vaimsete häirete avastamine on iseenesest hea, kuid enamiku jaoks saabuvad need justkui välk selgest taevast.
Miks see nii on? On see tähelepanematus või puuduvad oskused, et oma vaimseid funktsioone suunata? Loe selle kohta pikemalt Postimehest.