Terviseametile antavate lisavolitustega satuvad inimeste õigused ohtu
Valitsuse esitatud lahendus, kes, kuidas ning millisel juhul tohib hädaolukorras inimeste ja ettevõtete õigusi piirata, tekitab aga tõsiseid küsimusi, kirjutab Kadri Tammepuu.
Peaaegu kaks kuud kestnud rangete piirangutega eriolukord hakkab lõppema. Uus koroonaviirus siiski niipea ei kao ja Covid-19 veel ravida ei osata. Ka tulevikus võib olla vaja viirusega nakatunuid eraldada karantiini, suunata inimesi analüüsile, piirata hooldekodude külastamist, edasi lükata suurüritusi. Kui praegu saab inimeste põhiõigusi oluliselt piirata eriolukorra ajal, siis eelnõu järgi ka hädaolukorras. Selline plaan tekitab aga tõsiseid küsimusi.
Eile oli riigikogus esimesel lugemisel järjekordne koroonakriisi kobareelnõu ehk meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 165 SE, mille esitas riigikogule 29. aprillil sotsiaalministeerium ja mida valitsus päev hiljem toetas.
Terviseamet saab uue eelnõuga õigusi juurde: kehtestada karantiini, nõuda inimestelt terviseuuringute läbimist, keelata avalike koosolekute pidamine ja ürituste korraldamine, sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust. Eelnõu järgi saaks selliseid korraldusi jagada ka valitsus, kui tekib hädaolukord, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui see mõju puudutab mitut kohalikku omavalitsust.
Mida sellise seaduse vastuvõtmine inimeste jaoks kaasa võib tuua ning mida arvavad eelnõust endine riigikohtu esimees Rait Maruste ja
Soraineni advokaadibüroo juristi Illimar Pärnamägi saab lugeda Postimehest.
