Hiljem riigikogus küsimustele vastates ütles minister Ossinovski, et soovitakse teatud erialane arstiabi koondada regionaalhaiglatesse ehk olenevalt erialast siis 2 või 4 pädevuskeskusesse.
Üldhaiglad teenindavad erinevat hulka patsiente. Ja probleem seisneb osapoolte vahel kokkulepete puudumises, millised eriarstide vastuvõtud peaksid nii lähitulevikus kui pikemas vaates igasse üldhaiglasse jääma ja kuidas on otstarbekam, kas teenust osutab kohalik üldhaigla palgal olev arst või regionaalhaiglast kohale sõitev tohter. Praktika näitab, et odavam on kasutada kohalikke resursse. Seega kas on ikka mõistlik alati koondada suure vastuvõttude arvuga kohalik eriarst, kes ei lähe lisaks tööle ka regionaalhaiglasse. Ja kui palju väheneb selle tõttu omakorda ravijuhtude arv, et külalistohtri tunnihinne on kõrgem. Aga kui regionaalhaiglas hakkab nappima arste või raha, kas siis ei satu esimesena kärpe objektiks külalisarstide vastuvõtud üldhaiglates, mis lõpetavad eriarsti vastuvõtu koha peal sootuks.
Lisaks otsustati haigekassa eriarstiabi eelarve kasv väiksemas mahus, kui oli varem kokkulepitud tohtrite palgatõus, see tähendab aga kindlasti ravijuhtude vähenemist. Üldhaiglate juhtide arvates puudutab ravijuhtude vähenemine just nende haiglaid. Nii on sel aastal pikenemas ravijärjekorrad ka väiksemates haiglates, juhul kui eriarsti vastuvõtt peaks seal jätkuma. Nende patsientide jaoks aga, kes peavad tulevikus sõitma oma probleemiga arsti juurde Tallinnasse või Tartusse, on poliitikud oma otsusega vähendada haigekassa eelarvet, lükanud osa aja- ja rahakuludest patsiendi kanda.