Lisaks haridusele ja varalisele seisule võeti nimetatud uuringus vaatluse alla ka kuus WHO määratletud tervise riskitegurit: suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, ülekaalulisus, vähene liikumine, diabeet ja kõrge vererõhk. WHO toonitab, et nende kuue riskifaktori vähendamine ennetataks paljusid kroonilisi haigusi.
"Haridus ja varaline seis mõjutab paljuski meie võimet püsida tervena. Meie eesmärk oli välja selgitada, kui tähtis on sotsiaal-majanduslike tegurite mõju tervisele,"selgitas uuringut juhtinud Soome epidemioloogia professor Mika Kivimäki.
Uuringu aluseks olid Euroopas, USAs ja Austraalias koostatud rahvastiku andmed. Analüüsitud materjal koosnes kokku enam kui 1,7 miljoni inimese andmetest. Inimeste sotsiaal-majanduslikke aspekte määrati vastavalt nende staatusele, nende tervist jälgiti suremuse registri järgi.
Uuringus osalenud 41%-l meestest ja 27%-l naistest oli halb sotsiaal-majanduslik seisund. Nende eluiga oli ka keskmiselt 2,1 aastat lühem kui paremas sotsiaal-majanduslikus seisundis inimestel.
Erinevus oli umbes samal tasemel nagu vahe füüsiliselt passiivse ja aktiivse inimese vahel (2,4 aastat). Suitsetamine (4,8 aastat) ja diabeet (3,9 aastat) lühendasid aga eluiga endiselt rohkem kui vaesus, samas kui kõrge vererõhk (1,6 aastat), ülekaalulisus (0,7 aastat) ja suur alkoholitarbimine (0,5 aastat) vähem.
Madal sotsiaal-majanduslik seisund oli tugevalt seotud üldise suremuse, südamehaigustesse ja vähki suremisega.
Teadlased tunnistasid, et võib olla oli neil liiga lihtsustatud lähenemine määratleda sotsiaal-majanduslikku seisundit üksnes elukutse ja staatuse järgi, kuid ometi leidsid nad seeläbi usaldusväärselt hinnatava hariduse ja rikkuse mõju tervisele.
"Madal haridustase ja vaesus tuleb tõsta ülemaailmse tervishoiustrateegia osaks teiste peamiste riskitegurite seas," kinnitas Kivimäki.