Viiruse väike abiline ehk miks Covid-19 üht laastab ja teist mitte?
Koroonaviiruse laastamistööl organismis on põhiroll ensüümil ACE-2, mis teisest küljest hoiab tervist ja mille tase oleneb vanusest, eluviisist ja haigustest. Aga ka meie soost ja sünnikohast.
Tihti arvatakse, et närvisüsteem koroonaviiruse mõjuga kuidagi seotud ei ole, aga tegelikult sekkub aju kõikidesse suurtesse protsessidesse.
"Õnneks on närvisüsteem on tänu aju-vere barjäärile koroonaviiruse eest paremini kaitstud kui kopsud, süda või neerud, aga üksikuid juhtusid leiame," ütles
Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Tallinna Ülikooli külalisprofessor Toomas Toomsoo, kelle sõnul selgus ühest viimasest avaldatud artiklist, et 214 Covid-19-patsiendist 36 protsendil oli neuroloogilisi kaebusi ja mida raskem oli haiguse kulg, seda sagedamini häired avaldusid: näiteks rasketest Covid-19-haigetest oli insulti viiel protsendil, kerge või mõõduka haigusega patsientidest 0,8 protsendil.
"Pea- ja seljaajuvedelikust on uut koroonaviirust leitud samamoodi nagu varem teisi koroonaviiruseid, mis tekitasid SARSi ja MERSi.
Tõsised närvisüsteemi haigused tekivad Covid-19 ajal väga raskes üldseisundis patsientidel, kel kujuneb välja immuunpuudulikkus ja verepildis on kahanenud pea nullini lümfotsüüdid, mis peaksid võõrastega võitlema," rääkis Toomsoo. Hea uudis on see, et kui patsiendid jäid ellu, paranesid nad hiljem hästi.
Toomsoo sõnul mõjutab võib koroonaviirus närvisüsteemi mõjutada neljal viisil, aga kõiki neid tuleks edasi uurida.
Esiteks, viirus ründab närvisüsteemi otse nagu herpesviirus, tekitades ajus põletikke. Teiseks, haiguse hilises etapis, nn põletikke tekitavate tsütokiinide tormis, suudavad tsütokiinid läbida aju-vere barjääri ja põhjustavad ägeda koe kärbumisega ajukahjustuse. Üks selline juhtum on teada. Kolmandaks, koroonaviirusega võitlev immuunsüsteem tekitab ise põletikulise haiguse – on kirjeldatud ühe ägeda polüradikuloneuriidi ehk Guillain-Barré sündroomi juhtu, kus kahju saavad perifeersed närvid ja inimesel väheneb selle piirkonna tundlikkus ning tekib lihasenõrkus. Neljandaks, viirus mõjutab närvisüsteemi kaudselt, st kogu keha kahjustused haaravad ka närvisüsteemi.
Kas ka lõhna- ja maitsetunde kadu on ka närvisüsteemiga seotud ja mis on ACE-2 ensüümi roll inimese organismis? Miks mehed Covid-19ga rohkem pihta saavad ja kas viirus kulgeb eri kontinentidel erinevalt? Loe pikemalt Postimehest.
