Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin jagas portaalis www.kliinik.ee soovitusi Zika viiruse riskipiirkondadesse reisimisel.
Kõige rohkem tasuks pöörata tähelepanu putukahammustuste vältimisele ehk kasutada putukatõrjevahendeid, kanda pikkade käistega riideid, pikki pükse. Sääsed, kes seda viirust levitavad, lendavad kõige rohkem ringi hommikul ja pealelõunasel ajal enne loojangut. Magama minnes tuleks kasutada putukavõrke. Kuna viiruse vastu puudub vaktsiin ja ravi, siis on kõige olulisem, mida inimene ise enne ära teha saab.
Noortel naistel, kes planeerivad rasestuda järgmise aasta jooksul või on juba lapseootel, soovitatakse seda piirkonda vältida, aga kui on vaja reisida, siis on kõige olulisem putukahammustuste vältimine.
Kui inimene naaseb riskipiirkonnast, siis mis on peamised sümptomid, mida võiks jälgida?
Viiruse peiteperiood on keskeltläbi nädal, võib-olla ka kümmekond päeva. Esmased sümptomid on 37-38 kraadine palavik ja sellele kaasuv peenevilliline lööve üle keha ning lihas- ja liigesvalu. Nende sümptomitega tasuks pöörduda nakkusarsti või perearsti poole ja kindlasti mainida, et on viibitud riskipiirkonnas. Sarnaseid sümptomeid annavad ka teised samade sääseliikide poolt levitatavad viirushaigused nagu chikungunya ja dengue. Lihtsalt peale vaatamisega on neil keeruline vahet teha.
Sümptomid puuduvad Zika nakkuse puhul neljal juhul viiest. Seega kui inimene naaseb riskipiirkonnast ja tundub endale ka tervena, siis võiks siiski soovitada tal aeg maha võtta, juua rohkesti vedelikku ja kasutada partneri kaitsmiseks kondoomi. Samas ei ole see nii ohtlik haigus nagu Ebola, mis on väga nakkav ja kõrge suremusega.
Alates veebruarist on võimalik Zika-viiruse suhtes end diagnoosida veeniverepõhiselt Synlab Eesti meditsiinilaborites.
Kui ohtlik on viiruse kandja teistele inimestele viiruse levimise mõttes?
Meie kliimas viirust levitavad sääsed ellu ei jää. Neil inimestel, kes tulevad riskipiirkondadest tagasi, tuleks 28 päeva jooksul hoiduda doonorlusest, sh elundi-doonorlusest. Selle viiruse olemasolu inimese organismis on leitud ka siis, kui ta ise tunneb ennast tervena, aga on viirusega kokku puutunud ja tema veri on sel juhul viiruse ülekande mõttes ohtlik.
Juttu on olnud ka sugulisel teel levimisest.
On leitud, et viirus on jäänud seemnevedelikku pidama rohkem kui nädalaks, aga see on olnud üksikjuhtum, millest pikki järeldusi teha ei saa.
Mida võiks selle viirusega seoses veel teada?
Zika viirusega seoses surmajuhtumeid veel kirjeldatud ei ole. Küll aga on kirjeldatud selle viiruse põdemise järgselt õige pisut sagedamani esinevat Guillain-Barré sündroomi, mis on üks närvisüsteemi haarav haigus. Ohtlikum on ta olnud raseduse ajal. Neid juhtumeid, kus on leitud vastsündinu seest viirus, on maailmas alla 20, aga samas on aju väärarenguga laste sünd olnud võrreldes varasema perioodiga Lõuna-Ameerika riikides tõusuteel. Praegu otsitakse võimalikku mehhanismi ja seost.
Kuna epideemia on alles suhteliselt noor, siis mingeid järeldusi, kuhu suunas ta liigub ja mis saab edasi, on raske teha. On spekuleeritud ka teemal, et sääsk Aedes albopictus, kes viirust levitab, on Lõuna-Euroopas ennast sisse seadnud, aga viiruse kandlust leitud ei ole.