Patsientide Liidu Aastakonverentsil Kultuurikatlas arutleti tervishoiu üle ja vaagiti meditsiinieetika küsimusi.
Ülevaade konverentsist toimumise järjekorras:
Konverentsi avas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
Aivar Kokk, kes tõi välja, et riigi poolt haiguste ennetuseks ette nähtav summa on liiga väike. "See 1% pole kindlasti piisav, peaksime ennetustööle enam panustama", rõhutas Kokk.
"Faktum Ariko poolt 2016 a. mais läbi viidud uuringu kohaselt peavad 64 % küsitletutest erameditsiini paremaks riiklikust süsteemist ja 5% vastanutest on vastupidisel arvamusel. Samas vähendab Haigekassa lepingumahtusid esmajärjekorras erameditsiini arvelt. Edaspidi tuleks uurida, kas selle arvel väheneb ka patsiendikesksus," arutles
Kadri Tammepuu
Riigikogu esimees ja endine sotsiaalminister
Eiki Nestor: "Kui me soovime teenuseid tänasel tasemel, siis tuleb tervishoidu leida täiendavat raha. Muidu jäämegi valima, kas lühendada ravijärjekordi või tõsta arstide ja õdede palku. Lisaks tuleks perearsti teenus muuta rahastatavaks mitte ravikindlustusest, vaid riigi muudest tuludest ja võtta vastu patsiendiseadus.
"Patsiendikesksust on meil vähe mõõdetud ja uuritud. Mujal maailmas kasutatakse selleks palju erinevaid meetodeid näiteks küsitlused, intervjuud, patsiendi tee kaardistamine süsteemis, simulatsioonid, andmete analüüs," andis ülevaate uuringufirma Praxis tervishoiuanalüütik
Gerli Paat-Ahi.
Ettevõtja
Indrek Neivelt rõhutas, et muutuma peaks patsientide suhtumine. Vastutust oma tervise eest peaks igaüks eelkõige ise kandma. "Kui inimene elab väga viletsa elustiiliga, pole tal õigust nõuda, et teised peavad tema raviarved kinni maksma. Solidaarsust ei saa kuritarvitada ja sellega käib kaasas ka vastutus."
Enne vaheaega toimunud vestlusringis osalesid pildil vasakult Fertilitase tegevjuht Ivo
Saarma, sotsiaalministeeriumi kantsler
Marika Priske, Riigikogu esimees
Eiki Nestor ja ettevõtja
Indrek Neivelt.
Konverentsi teine pool oli pühendatud patsiendi tahte ja teavitatud nõusoleku erinevatele aspektidele ja selle juhatas sisse ühe patsiendi lugu: Raidla Ellex AB vandeadvokaat
Ants Nõmper: "Tervishoiutöötajal on kohustuslik järgida tervise infosüsteemis patsiendi poolt tehtud tahteavaldusi, mis puudutavad elundite loovutamist, vereülekannete tegemist ja surmajärgset keha annetamist. Tulevikus võiks seal olla ka patsiendi tahteavaldus aktiivravi mittealustamise või lõpetamise osas."
"Otsused, mis tehakse teise inimese eest, peavad lähtuma patsiendi parimast huvist. Mõnikord lähevad aga lähedastel patsiendi huvid oma huvidega segamini. Siis peab arst sekkuma," selgitas PERH Psühhiaatriakliiniku osakonnajuhataja psühhiaater
Mari-Liis Laanetu.
TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop tõi välja, et arstil tuleb patsienti teavitades arvesse võtta ka seda, et igal inimesel on erinevad väärtused ja hea elu mudel. Ravi peaks põhinema arstipoolsel usalduslikul heategemisel, mis püüab kaitsta patsiendi autonoomiat, pannes end samal ajal tema "kingadesse".
Esinejate ettekandeid saab järele vaadata siit
Täname konverentsi toetajaid:
